iDeal kampaania

Kuus silmapaistvat tartlast pälvisid tunnustuse

Tartu aukodanik Marju Lauristin ütles, et Tartu pakub endiselt vaimujõudu.

FOTO: Laila Kaasik

Tartlased alustasid Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamist 22. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumis kontsertaktusega.

Kõne pidasid Eesti peaminister Jüri Ratas ning Tartu linnapea Urmas Klaas ja linnavolikogu esimees Lemmit Kaplinski.

Peaminister Ratas tõdes oma kõnes, et Eestil pole kunagi läinud nii hästi kui praegu ja oleme jõudnud heaoluühiskonna lävele, ent hüvedest pole kõik võrdselt osa saanud. Klaas rääkis peamiselt Tartu 2024. aasta kultuuripealinna tiitlist ja et selle juhtidee on ellujäämise kunstid. Kaplinski toonitas sõnavõtus, et Tartu ja siinsed ülikoolid peavad käima ühte jalga.

Olen oma vanaema üle uhke, sest ta on nii palju vaeva näinud ja selle tunnustuse ära teeninud, ütles 9-aastane Karoliina Karelson Tartu Tähe kavalerist galeristist vanaema Tiia Karelsoni kohta.

Traditsiooniliselt anti selgi korral riigi sünnipäevapeol üle Tartu aukodaniku ja Tartu Tähe aunimetused.

Tartu linnavolikogu otsusega kuulutati tänavu Tartu aukodanikeks sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin, meditsiinibiokeemik Mihkel Zilmer ja õigusteadlane Paul Varul.

Tartu aukodanikud Mihkel Zilmer (vasakul) ja Paul Varul.

FOTO: Laila Kaasik

Tartu aukodanik Paul Varul.

FOTO: Laila Kaasik

Ellujäämise kunst

Marju Lauristin viitas tänukõnes samuti ellujäämise kunstidele ning ütles akadeemilisest elust ja teadlastest rääkides, et valitsus teeb praegu palju selle nimel, et teaduspere saaks ellu jäämiseks hästi treenitud. Öeldust võis välja lugeda vihje sellele, et valitsus taganes varem kokku lepitud plaanist tagada teaduse rahastamisele protsent SKTst. «Tartu pakub siiski endiselt vaimujõudu,» lisas Lauristin.

Mihkel Zilmer märkis pärast tseremooniat, et tema koges 1960. aastatel ansambliga Rajacas nii palju tuntust, et viimased 30 aastat on ta tahtnud hoopis kaasa aidata teiste inimeste tuntusele.

Tartu Tähe au­märgiga tunnustas ülikoolilinn galerist Tiia Karelsoni, Tartu ülikooli kliinikumi intensiivravi kliiniku ülem­õde Meeli Solnikut ja Tartu ülikooli kliinikumi lastekirurgi Karin Varikut.

Tartu Tähe kavaler Tiia Karelson.

FOTO: Laila Kaasik

Tartu Tähe kavaler Meeli Solnik.

FOTO: Laila Kaasik

Tartu Tähe kavaler Karin Varik. 

FOTO: Laila Kaasik

Tiia Karelson oli vastuvõtule tulnud koos oma üheksa-aastase lapselapse Karoliina Karelsoniga. «Olen oma vanaema üle uhke, sest ta on nii palju vaeva näinud ja selle tunnustuse ära teeninud,» ütles lapselaps.

Meeli Solnik sõnas, et õendus on Eestis suure arengu läbi teinud ning kõik Tartu ülikooli kliinikumi patsiendid võivad olla kindlad, et nende elu ja tervis on heades kätes. Solnik lisas, et tal on hea meel pälvida tunnustus just tänavu, sest aasta 2020 on maailma tervishoiuorganisatsioon kuulutanud õdede ja ämmaemandate aastaks ning samuti möödub 200 aastat õenduse rajaja Florence Nightingale’i sünnist.

Lastekirurg Karin Varik oli tunnustusest meelitatud, kuid rõhutas, et ühegi arsti töö pole kunagi soolo.

Rõõmus pidu

Kontsertaktusel viibis ka Enn Tarto, kes võitles nõukogude ajal aktiivselt Eesti vabaduse eest ning pidi kolmel korral nõukogudevastase tegevuse eest vangis olema. Pärimise peale, kas on ka väsitav nõnda sageli pidulikest üritustest osa võtta, vastas Tarto, et igale poole, kuhu teda kutsutakse, ei jaksagi minna. «Valin need üritused, kuhu mind on nimeliselt kutsutud,» täpsustas ta.

Küsimuse peale, kelle Tarto ise nimetaks ülikoolilinna aukodanikuks, ei pakkunud ta kedagi välja, sest see nõuaks pikemat analüüsi. Ta lisas, et arstid ja teised meditsiinitöötajad väärivad tema hinnangul rohkem tunnustust.

Aktuse muusikalises osas esitas Nõmme muusikakooli sümfooniaorkester dirigent Riivo Jõgi juhtimisel Georg Otsa laule, solistidena astusid lavale Maria Listra ja Marko Matvere. Viimast laulu, Raimond Valgre kirjutatud «Tartu marssi» esitati kaks korda ning rahvas tõusis saalis püsti, plaksutas ja laulis kaasa ning jätkas pidutsemist.

Kontsertaktust saab Tartu Postimehe veebilehel järelvaadata.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles