Kroonuaia silla all on näha, kuidas korrast ära paisuvuugi tõttu ladiseb vesi mööda betoonkonstruktsioone ja on neid märgatavalt lõhkunud. Seni veel üsna odavaks remondiks linnaeelarves raha aga pole.
Kroonuaia sild laguneb kiirtempos
4. jaanuar 2012, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak nentis, et Kroonuaia silla Supilinna-poolses osas on konstruktsioonide lagunemine süvenev probleem, kuna libedusetõrjel kloriidide kasutamine tekitab metallide ja paekivisegu reaktsiooni.
Paisuvuugi rikke tõttu on sild kahjustunud just Supilinna-poolses osas, Ülejõe-poolsel kaldal on konstruktsioonid peaaegu nagu uued. Haak ütles, et see on tingitud sillaplaadi ebaühtlasest liikumisest paisumisel ja ilmselt ka omaaegsest ehituskvaliteedist.
Teekattest on näha, et silla Supilinna-poolses otsas on paisuvuugi kohal asfaldis selged augud, Ülejõe-poolses osas kerged mõrad.
Palju ebaselgust
Linna tuleva aasta eelarves Kroonuaia silla remondiks raha pole, nagu pole ka Võidu silla ega Sõpruse silla remondiks. Kogu panus on tehtud Ringtee silla ehitusele, kuid on teadmata, kas seda hakataksegi ehitama, sest riigihankel pakutud hinnad ületavad eelarvet.
«Üritame lisaeelarve peale minna,» ütles Haak Kroonuaia silla kohta. «Praegu sõltub väga palju sellest, kas Ringtee sild tuleb või ei ja kas omafinantseeringuks kavandatud rahast midagi vabaneb.»
Linna omafinantseeringuks on Ringtee silla rajamisel kavandatud üle kahe miljoni euro.
Haak ütles, et linnamajanduse osakonna strateegia on praegu see, et kui vähegi raha saab, alustatakse tänavu Sõpruse silla projekteerimist ja järgmisel aastal ühe sillapoole remonti.
Kevadisse lisaeelarvesse taotleb linnamajanduse osakond vähemalt Sõpruse silla projekteerimise raha ja Kroonuaia silla vuugivahetust. Haak ütles, et Kroonuaia silla remonti ei sobi kavandada samaks ajaks, kui Sõpruse sild on remondis. Tartu liikluse sujuvusele mõjuks kahe silla samaaegne remont halvasti.
Varem on linn Kroonuaia silla remondi kuluks hinnanud miljon krooni ehk 64 000 eurot, kuid Haak ütles, et töö võib ka kallimaks minna, kui valida kvaliteetsem lahendus nagu Vabadussilla puhul.
Vuugid nagu rätsepaülikond
«Austriast toodi vuugid nagu rätsepaülikond, siin peaks läbi kaaluma võimalused ja mitte tegema kõige odavama lahenduse, vaid sellise, mis ka kestab,» ütles Haak. «Kummid ja segud peaksid olema nii kvaliteetsed, et pärast garantii lõppu ei tule jälle remontida.»
Võidu silla remontimise kohta ei ole aga suuremat selgust tekkinud, ehkki pärast sügisest ekspertiisi leidsid mõned poliitikud, et remondiga tuleb kiirustada.
«Võidu sild tahab suuremat ja pikemat arutelu, tuleb kaaluda linna võimalusi,» ütles Haak. «Ma ei ole remondiprojekti tellimise vastu, aga kui see jääb paariks aastaks lauasahtlisse ja sild laguneb edasi, siis ei ole see projekt enam adekvaatne.»
Selgem on asi Kroonuaia silla jalakäijatunnelite valgustusega: linnamajanduse tänavavalgustuse spetsialist Sven Ilves lubas, et need remonditakse lähiajal.