Töötukassa kuulutustegagi võib tünga saada

Töötukassa tööpakkumiste stend.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui vabakutseline fotograaf Kristjan Teedema töötukassa portaalis kuulutusi sirvis, leidis ta pakkumise fotograafile, kuid firma tausta uurides märkas ligi 20 000-eurost maksuvõlga ja foorumitest vihjeid, et ettevõte ei sõlmi korrektselt lepingut.

«Kas töötukassa ei peaks töötut kuidagi kaitsma küsitava taustaga firmade eest nii palju, et ei vahenda nende kuulutusi?» küsib Teedema. «Kui endised töötajad on ettevõtte kohta üksikasjalikult toonud fotofoorumis välja probleeme töölepinguga ja lisaks on üleval üsna suur maksuvõlg, peaks see igaühe ettevaatlikuks tegema.»

Sisu poolest meelepärasele tööle jättiski Teedema kandideerimata tööpakkuja maksuvõla ja võimalike probleemide pärast töölepinguga.

Iga pakkumine kontrollitud

Kui töötukassa iseteenindusportaalis ringi vaadata, leiab sealt veel nii mõnegi firma, kel on krediidiinfo andmeil maksuvõlg.

Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli ütles, et töötukassa töötajad vaatavad iga neile laekunud tööpakkumise üle: kontrollivad, kas ettevõte on olemas ja töökuulutuse sõnastus korrektne.

Maksuvõlgu kontrollib töötukassa siis, kui firma äratab neis mingil põhjusel suuremaid kahtlusi.

«Aga ka maksuvõlg iseenesest pole veel põhjus kuulutuse ilmumata jätmiseks, sest väga paljudel Tartu firmadel on maksuvõlad,» rääkis Väli.

Ta lisas, et töötukassal pole voli otsustada, kas maksuvõlg räägib ettevõtte jätkusuutmatusest või üksnes ajutisest raskusest.

«Muidugi päris pankrotipessa me töötut ei saada,» kinnitas Väli, et ettevõtted, mis on ilmselgelt pankroti äärel või kelle suhtes on juba pankrotimenetlus algatatud, praagib töötukassa töökuulutuste seast kiirelt välja.
Sellised töökuulutused, kus pankrotistumas ettevõttesse otsitakse imeodavat tööjõudu, olid Väli meenutusel iseloomulikumad kriisiajale.

Tööotsija vastutus

Praegu jäävad Väli sõnul kõigist töötukassale laekunud kuulutustest avaldamata väga vähesed.

«Avaldamata jätame midagi harva, kuid täpsustusi kuulutuses teeme pea 90 protsendil juhtudest,» märkis ta ja selgitas, et kõige sagedamini vajab üleküsimist tööpakkumise sõnastus, sest kasutatud on ka slängi (näiteks «varblastel mitte tulla») või diskrimineerivaid väljendeid («vanadel mitte tülitada»).

Jane Väli lisas, et töötukassa on töötu jaoks ära teinud suure eeltöö, kuid ei saa anda täit garantiid, et kõik tööpakkumised on usaldusväärsed. «Lõplik vastutus jääb ikkagi töötajale,» märkis ta ja ärgitas tööotsijail pakkumisi valvsa pilguga uurima.

Ka kõikvõimalikesse tööpakkuja lubadustesse tasub Väli soovitusel suhtuda ettevaatlikult. «Usaldus algab sellest hetkest, kui on laual dokument nimega leping ja sel on mõlema poole allkirjad all,» lausus ta.

Töötukassa soovitab
• Võta aega kandideerimiseks, et kohandada oma CV tööpakkumisega ja uurida tööpakkuja tausta.
• Guugelda tööpakkujat – mida kirjutatakse internetis ettevõtte kohta, kas ettevõttel on makseraskusi, probleeme lepingute sõlmimisega, töötingimustega vms. Krediidiinfo veebiküljelt saab tasuta kontrollida ettevõtete maksuvõlgu.   
• Foorumites ja lehelugude kommentaarides kirjutatusse suhtu kriitiliselt: info võib olla pelgalt laim või pole sel enam alust.
• Kui võimalik, suhtle mõne inimesega, kes selles firmas töötab, ja uuri töötingimuste kohta.
• Kui pole kindel, kuidas uurida ettevõtte tausta, kuid on soov tööle kandideerida, tasub pöörduda töötukassa konsultantide poole, kes aitavad tööotsijat. 

Tagasi üles