Tõraveres saab tähed rutem kätte

Tartu observatooriumi vanemteaduri Kalju Annuki kinnitusel on nüüd hoopis uuel tasemel nii teleskoopi juhtivate seadmete kiirus, täpsus kui ka töökindlus.

FOTO: Sille Annuk

Energeetika- ja automaatikafirma ABB tegi Tartu observatooriumi suurimale teleskoobile Tõraveres 200 000-eurose noorenduskuuri, muutes seadme töö täpsemaks ning mitu korda kiiremaks.

1972. aastal toonases Leningradis Lomo tehases valminud ning 1975. aastal ametlikult kasutusse võetud teleskoobi tornis on nüüd uued mootorid nii teleskoobi enda kui ka vaatlustorni kupli pööramiseks, samuti kupli väravate avamiseks-sulgemiseks. Vastseks sai ka kogu vaatlustorni kaabeldus, andurid, elektrikilbid ja muu teleskoobi töö juhtimisse puutuv seadmestik.

«Hoopis uuel tasemel on nii seadmete kiirus, täpsus kui töökindlus,» kiidab Tartu observatooriumi vanemteadur Kalju Annuk. «Varem kulus teleskoobi suunamiseks soovitavale objektile umbes veerand tundi, nüüd teeb arvuti selle ära paari minutiga.»

Oma sõnade kinnituseks klikkab Annuk arvutiekraanil tähtede loetelus Lüüra tähtkuju heledaimale tähele Veega, mille kauguse päikesesüsteemist määras esimesena Wilhelm Struve. Paraja kriginaga hakkab 15-meetrise läbimõõduga kuppel päripäeva pöörduma, 40-tonnine teleskoop sirutab Veega suunas oma 11-tonnise vaatlustoru «silma».

Kell püsib täpne

Seinal oleva juhtkilbi ekraanilt saab lugeda, et 3. jaanuaril kell 12.25 on Veega otsetõus 18 tundi, 37 minutit ja 19 sekundit ning kääne 38 kraadi, 47 minutit ja 42 sekundit.

See, kui täpselt ja sujuvalt suudab teleskoobi kellamehhanism teleskoopi Maa pöörlemise ja tiirlemise vastassuunas liigutada ehk tähe näiva liikumisega kaasa vedada, on üks vaatluskvaliteedi otsustajaid.

«Senine teleskoobi kellamehhanism oli kvartskelladel,» selgitab Kalju Annuk. «Suvel, kui läks hästi palavaks, või talvel, kui kiskus väga külmaks, läks kella täpsus paigast ja seda tuli reguleerida. Enam sellist häda olla ei saa.»

ABB automaatikaprojektide üksuse müügijuht Ilja Ruljov tõdeb, et teleskoobi renoveerimine oli firmale raske ülesanne. «Esiteks polnud me selletüübilise seadme uuendamisega varem kokku puutunud. Teiseks kätkes lisaseadmete paigaldamine eneses suurt riski, sest mitte keegi ei teadnud täpselt, mis asub teleskoobi korpuses,» märgib Ruljov.

Järgmisena peeglid

1964. aastal Tõraverre kolinud Füüsika ja Astronoomia Instituudil, hilisemal Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudil oli 1975. aastani kahe poolemeetrise teleskoobi kõrval kasutada 70-sentimeetrise peapeegliga teleskoop, mis anti läinud sajandi üheksakümnendail aastail vahetuskaubana taastamiseks ja kasutamiseks Soome harrastusastronoomidele.

Äsja uuendatud 1,5-meetrise peapeegliga teleskoobi otsustas instituut tellida Leningradist juba 1962. aastal, kuid selle projekteerimine algas alles 1968. aastal ning montaaž Tõraveres 1972. aastal. Kaks aastat hiljem algasid proovivaatlused.

«On loomulik, et sellise aja möödudes hakkavad kõiksugu releed ja trafod ükshaaval üles ütlema, mis teeb pidevat tüli ja kulu,» sedastas Annuk.

Alanud aastalt loodab Kalju Annuk, et Saksamaal või Soomes, aga võimalik, et taas Venemaal, saavad alumi­neeritud teleskoobi mõlemad peeglid. Kümneid tuhandeid eurosid neelav protsess tähendab peeglite auruga töötlemist vaakumkambris, et korvata peeglite loomulikku tuhmumist ja taastada nende peegeldamisomadused.

Tõravere teleskoop
• Tartu observatooriumi Tõra­vere vaatlustorni peegelteleskoop AZT-12 projekteeriti ja ehitati Leningradis Lomo tehases aastail 1968–1972.
• Teleskoobi peapeegli läbimõõt on 1,5 m, abipeegli läbimõõt 30 cm. Suurem peegel kaalub 850 kilo ning väiksem mõnikümmend kilo.
Allikas: Tartu observatoorium

Tagasi üles