Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/21/12958289t1hd617.jpg)
SA Eesti maaelumuuseumid avab täna Märjamaa rahvamajas kodulookonverentsi raames näituse «Ärgem unustagem möödunud aegu». Näitus jääb Märjamaa raamatukogus avatuks märtsi lõpuni.
Pool sajandit (1940–1990) kestnud ühismajandite periood Eesti põllumajanduses kujunes vastuoluliseks – kogeti nii viletsust kui paremaid aegu. Küüditamiste ja vägivaldse kollektiviseerimise abil murti talurahva vastupanu ja taluomanikust sai tööline. See võimaldas riigil kontrollida nii tema meelsust kui ka sissetulekut. 1960. aastatel alanud suurmajandite perioodil kujunes Eesti põllumehest majanditööline, kes teenis linlasest teinekord kõrgematki palka.
/nginx/o/2020/02/21/12958276t1h21aa.jpg)
Sisseveetav jõusööt võimaldas kiiresti suurendada loomakasvatussaaduste toodangut, kuid ühtlasi suurendas ka Eesti põllumajanduse sõltuvust suurriigi turust ja riiklikult reguleeritud hinnapoliitikast.
Näitus meenutab nõukogude perioodi Eesti põllumajanduses ja annab ülevaate kolhooside ja sovhooside kujunemisloost ja Nõukogude Eesti põllumajanduspoliitikast.
Näituse koostaja on Algo Rämmer ja kujundaja Laura Vähi.