Martin Halliku advokaat: tänane otsus pole õige ja me vaidlustame selle riigikohtus

Tartu ülikool lõpetas päevapealt töölepingu ülikooli raamatukogu direktori Martin Hallikuga, tuues põhjuseks usalduse kaotuse ebaväärika käitumise tõttu. Foto: Tairo Lutter

Tartu ringkonnakohus rahuldas Tartu ülikooli apellatsioonkaebuse ning tühistas Tartu maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas Tartu ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku hagi Tartu ülikooli vastu töövaidluses ja mõistis tema kasuks välja üle 90 000 euro. Martin Halliku advokaat Kristi Sild ütles, et kavatseb otsuse riigikohtus vaidlustada.

Martin Halliku esindaja Kristi Sild nimetas Tartu ringkonnakohtu otsust elukaugeks ja heitis ette, et otsus ei arvesta reaalsete inimsuhetega, mis on mitmekülgsed nii suurtes kui ka väikestes töökollektiivides.

«Esiteks ei nõustu me sellega, et kui intiimsuhe on vahetult alluvate isikute vahel, siis tuleb igal juhul eeldada, et see ei ole konsensuslik. Seda ka siis, kui on hulgaliselt tõendeid, mis näitavad vastastikkust sõbralikku suhtlust,» ütles Kristi Sild. 

«Sellise meelevaldse käsitlusega ei saa põhimõtteliselt nõustuda. Hallik ei ole mitte kedagi ahistanud ning tema töösuhe on õigusvastaselt lõpetatud. Nõukogude ajal kirjutati ümber ajalooõpikuid ja seda kutsume nüüdsel ajal tagantjärele ajaloo võltsimiseks. Umbes samasugune nähtus on toimumas kahetsusväärselt ka käimasolevas asjas, kus tagantjärele ja juriidilist jõudu kasutades kirjutatakse ümber suhe Halliku ja tema kolleegi vahel,» arutles Sild. Tema hinnangul muudavad otsuse seisukohad võimatuks ahistamissüüdistustele vastu vaidlemise ja panevad ebarealistliku tõendamiskoormise inimesele, kelle kohta on esitatud ahistamiskaebus.

«Ringkonnakohtu otsusest võib järeldada, et ahistamises süüdi jäämiseks piisab ka ainult kaebuse esitamisest. Inimene jääb süüdi ka siis, kui talle ei näidata süüdistusi ja tal ei lubata tõendeid esitada, aga samas nõutakse, et ta tõendaks seda, mida ei ole toimunud. Ja kui siis inimene tema vastu esitatud süüdistusi eitab, peab ta tõendama ka seda, mis põhjustel tema vastu süüdistused esitatud on, kui need tegelikkusele ei vasta. Kui keegi ütleb teile, et olete ahistaja, ja te pole sellega nõus, siis peaksite ringkonnakohtu järgi enese kaitseks tõendama ka seda, miks üldse keegi tuli mõttele teid ahistamises süüdistada,» ütles Sild ja lubas tänase otsuse riigikohtus vaidlustada.