Anni Martin ja Kaarel Truu: aja jälg (mälu)maastikul. Kuidas hoida Tartu muinsuskaitseala?

Anni Martin ja Kaarel Truu Foto: TPM

Muinsuskaitseamet algatas kaitsekorra koostamise 12 muinuskaitsealale üle Eesti ja uued reeglid luuakse ka Tartu vanalinnas toimetamiseks.

Meie aja lugu on pikk ja keeruline. Need lood on meie kultuuri ja kohtade identiteedi alus ja aja lugude jäljed on iga päev nähtavad linnaruumis, peegeldudes vanades majades, ajaloolistes tänavavõrgustikes, monumentides ning ammu enne meie aega rajatud haljasalades. Ehitatud keskkond moodustab omalaadse mälumaastiku, kus füüsilised asjad on seotud nende juures toimunud tegevustega või mingi konkreetse ajastuga. Ajalooliste linnasüdamete mälumaastik pakub võimaluse mitmekesiseks ja inimsõbralikuks linnaruumiks.

Tartu vanalinna muinsuskaitseala loodi juba 1973. aastal ajendatult laiemast Euroopas levinud trendist – vastureaktsioonist teise maailmasõja järgsetele linnaehituse tavadele, kus järsud ja ulatuslikud muutused keskkonnas tõid esile soovi hoida harjumuspärast ja omast keskkonda.

Tartu vanalinna muinsuskaitseala hõlmab juba muinasajal asustatud ja keskajal linnaks kujunenud ajaloolise keskuse koos seda ümbritsevate uusaegsete muldkindlustuste ala ja hiljem tekkinud linnakvartalitega. Tartu muinsuskaitseala teevad eriliseks Eestis ainulaadsed keskaegsed tellisgootika sümbolehitised Jaani kirik ja toomkiriku varemed, 19. sajandi esimesest poolest pärinevad klassitsistlikud hooned ja regulaarne tänavatevõrk, pika ajalooga ülikoolilinna staatus ning pinnareljeef ja paiknemine jõe ääres.

Kelle omad on muinsuskaitsealad? Muinsuskaitsealade kaitse korraldus on juurtega selles ajas, kui pärandihaldus oli korraldatud ülevalt alla ja spetsialistikesksena. Arhitektid, ajaloolased ja arheoloogid määrasid kus, mida ja kuidas kaitsta. Teistele ei pruukinud need väärtused ja põhimõtted olla arusaadavad ja sellest tulenevalt valitseb kohati tänini arusaam, et muinsuskaitsealad ongi mingid muinsuskaitseameti alad. Raskesti mõistetavad otsused ja keerulised selgitused on taandunud pahatihti umbmääraseks kokkuvõtteks «muinsuskaitse ei luba».

Nii võivadki igasugused muinsuskaitselised väärtused näida vaid ja eelkõige piirangute allikatena, selmet käsitleda neid kui ressurssi ja võimalust.

Senine praktika näitab, et ajalooliste hoonete sisemust ei kaitse rangemad piirangud, vaid tõhusam selgitustöö väärtuslike interjöörde ja nende osade ära tundmiseks ja väärtuslikuks pidamisest.

Tänapäevane lähenemine muinsuskaitsele tähtsustab hoopis enam kohaliku kogukonna rolli pärandile tähenduse ja väärtuse andmisel ning seeläbi ka kohalikku arengusse panustamisel. Pärandil on suur roll kohaliku identiteedi loomisel ja kogukondade tugevdamisel. Muinsuskaitse roll selles on kohalikku kogukonda toetada ja inspireerida. Loomulikult ei saa pärand toimida identiteedi hoidjana ka ilma poliitilise tahte ja toeta.

Dialoogi pidamise alus on jagatud väärtusruum või vähemalt huvi teise poole väärtuste vastu. Samuti pole dialoogi pidada võimalik, kui pärandi olemus ja väärtused on välja selgitamata ning selgelt sõnastamata.

Selleks ongi muinsuskaitseamet algatanud muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamise ning valinud selleks kohalikku kogukonda kaasava protsessi. Kaitsekord ongi olemuselt reeglite kokkulepe: kus, kuidas ja mille pärast me midagi kaitseme või, õigem oleks öelda, kõik koos hoiame. Ühiskonna ootus olla kursis ja kaasatud igapäevast elukeskkonda kujundavatesse protsessidesse on selgelt tajutav, samuti on muinsuskaitseametis meie prioriteet omanikku nõustada, toetada ja väärtust selgitada.

Soovime, et meie poole ei pöördutaks üksnes lubade ja kooskõlastuste vormistamiseks, vaid esmajoones nõu küsimiseks ja koostööks.

Kaitsekord on dokument, milles on sõnastatud muinsuskaitseala väärtused ja põhimõtted ning juhised nende väärtuste säilitamiseks. Praegu tulenevad need reeglid muinsuskaitsealadel kehtivatest põhimäärustest. Oleme kaitsekorra koostamise ette võtnud asjaosalisi kaasaval moel koostöös kogukondade ja linnavalitsusega, et valmivas dokumendis oleks arvestatud võimalikult paljude muinsuskaitsealaga seotud huvirühmadega.

Seni kehtinuga võrreldes on oluline põhimõtteline uuendus muinsuskaitseala hoonete jagamine väärtusklassidesse. Selle mõte on rühmitada ehitised sõltuvalt nende väärtustest muinsuskaitseala mõttes ning reeglite seadmine neile väärtustele vastavalt. Nii soovime tuua asjaajamisse rohkem selgust, kirjeldades ameti ootusi ja omanike võimalusi muudatuste kavandamisel juba enne igasuguse menetluse algust.

Mõte on rühmitada ehitised sõltuvalt nende väärtustest muinsuskaitseala mõttes ning reeglite seadmine neile väärtustele vastavalt.

Teine olulisematest muudatustest puudutab vanalinnas siseruumides ehitamise kooskõlastamist muinsuskaitseametiga. Kaitsekorra kehtestamisel hakkab see olema kohustuslik vaid nendes hoonetes, kus on säilinud terviklikult ajalooline interjöör või selle olulised osad (nt vanad trepid, trepi käsipuud, trafarettmaalingud, lae- või seinamaalingud, mantelkorstnad, võlvlaed jms). Senine praktika näitab, et ajalooliste hoonete sisemust ei kaitse rangemad piirangud, vaid tõhusam selgitustöö väärtuslike interjööride ja nende osade ära tundmiseks ja väärtuslikuks pidamisest.

Selleks et kaitsekorraga seatavad reeglid oleksid mitmekülgselt kaalutud ning ühiselt sõnastatud, on kaitsekorra koostamiseks moodustatud töörühm ning protsessi kaasatakse erinevaid huvirühmi otsesuhtluse ja avalike ürituste kaudu.

Esimene avalik arutelu uue kaitsekorra üle tõi teisipäeval Tartu ülikooli muuseumisse poolsada muinsuskaitsealal elavat või selle käekäiku oluliseks pidavat tartlast, et arutada selle üle, mis nende meelest muudab Tartu muinsuskaitseala väärtuslikuks. Läbiv teema oli elukeskkonna kvaliteet ning selle erinevad aspektid: liiklus, ligipääsetavus, hoonete püsimine kasutuses. Räägiti ka konkreetsetest objektidest, vaadetest Toomemäele ja Emajõele ning nende tähtsusest Tartu identiteedile. Parim viis väärtusi hoida oli osalejate meelest tihedamini omavahel suhelda, väärtusi selgitada, kuid mõttena käis läbi ka vajadus kohaliku kodanikuühenduse, Tartu vanalinna seltsi järele.

Järgmine avalik arutelu on kavas juunis, et juba täpsemalt arutada kaitsekorraga plaanitavaid hoonete väärtusklasse.

Küsimuste ja ettepanekutega võib pöörduda meie poole kogu protsessi jooksul. Rohkem infot www.muinsuskaitseamet.ee.