:format(webp)/nginx/o/2020/02/19/12953537t1hb974.jpg)
Praegu räägitakse laialt ja palju sellest, mida ette võtta liiklushuligaanidega, alkoholijoobes sõitvate potentsiaalsete mõrtsukatega. Ühed riigiametnikud soovitavad suurendada trahve, teised pista rohkem ränki liikluseeskirja rikkujaid pokri. Mulle aga tundub, et probleemile lähenemine võiks märksa mitmekesisem olla. Riigikassat niimoodi trahvidega täita on muidugi kerge ja kasulik, aga vanglaid täita üpris kahjulik. Püütakse ju igal võimalikul juhul konge tühjendada.
Karistuse määrad ja nende suurendamine mõjuvad rohkem liikluses algajatele, vanad kalad tunnevad, et vahelejäämise võimalused polegi nii suured. Eksperdid arvavad, et ööpäevas vahelejääjate hulk on mitu korda väiksem sellest, kui palju alkoholi tarvitanuid tegelikult liikluses liigub.
Praegu on autod teatavasti head ja juhid veel paremad. Kiiruseületajaile tegid kiiruskaamerad mullu üle 139 000 trahvi. Paraku on see ainult jäämäe veepealne osa. Eriti suuremate linnade liiklusvoost on rohkeid liikluseeskirja rikkujaid välja noppida üpris keeruline, sest paljudel puhkudel häiriks see liikluse sujuvust. Karistuse määramine on bürokraatlik ning nõuab aega.
Kui kiirus on paljudes kohtades üldise viiekümne asemel seitsekümmend kilomeetrit tunnis, siis nii ka lastakse ja välja nopitakse need, kes aeglasemalt sõidavad, sest äratab otsekohe kahtlust: äkki on sunnik purjus. Pealinna ümbruses sõites võib väiksest ja vaiksest provintsilinnast tulnul niisuguse praktika tõttu sõna otseses mõttes karp lahti jääda.
Äkki tuleks taas kasutusele võtta kunagiste hoiatustalongide moodi kaardikesed, kuhu karistuse kandmine olenevalt liiklusrikkumise liigist augukesi tehes oleks kiire ja mugav. Tänapäeval on sama tulemus võimalik saada ka arvutite abil. Protokollide koostamine jääks raskemate rikkumiste puhuks.
Kiiruse ületamise puhul võiks üks talitsev võte olla, et vahelejäämisel maksad kohaliku kogukonna arvele panti tuhat või ka kaks tuhat eurot. Kuid sõidad aasta otsa korralikult, saad oma raha tagasi.
Omaaegne hoiatustalong on mul siiani alles. Minul pidi see juhiloale kaaslaseks olema 1978. aasta juunikuu algusest. Viimane mulk sinna tehti 1986. aasta 12. juulil, selle põhjendus oli «rikkumine ümberreastamisel». Eksimusi oli kaheksat liiki, tehtud augud kaotasid aasta pärast kehtivuse.
Juhiloa saamisel 1954. aastal raiusin enesele pähe põhimõtte, et ristmiku ületamisel ja pöördel tuleb sõita aeglaselt, jälgides jalakäijaid. Praegu on aga jalakäijad igal juhul rohkem au sees kui omal ajal, ja sageli ei jälgi nemad ristmiku ületades autosid üldse.
Roolijoodikutele hakati kord ammusel ajal väljastama O-tähega numbrimärke. Neid hakati kutsuma «oinamärkideks» Ma ei kutsu muidugi üles niisugust mõnitavat tegevust taastama.
Ühe kõige levinuma liiklusrikkumise, kiiruse ületamise puhul – näiteks 10 kilomeetri võrra – võiks üks talitsev võte olla, et vahelejäämisel maksad kohaliku kogukonna arvele panti tuhat või ka kaks tuhat eurot. Kui siis sõidad aasta otsa korralikult, saad oma raha tagasi. Juhtub aga vahepeal uus eksimus, nullib see antud pandi ja tuleb teha uus sissemakse.
/nginx/o/2020/02/19/12953538t1hf427.jpg)