Riigikohus ei pidanud eluaegset vangistust kandva sarimõrvari Juri Ustimenko ja tema kaassüüdistatava Nikolai Lilitškini kaebusi põhjendatuks ega võtnud neid arutusele.
Riigikohus ei võtnud Ustimenko vanglakuritegusid arutusele (2)
Mullu kevadel mõistis Tartu maakohus Ustimenkole vanglakuritegude eest üheksa-aastase vanglakaristuse, mis loeti kaetuks tema eluaegse vangistusega.
Koos Ustimenkoga kohtu all olevale politseinike tulistajale Nikolai Lilitškinile mõistis kohus kaheksa aasta, kahe kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse.
Mullu sügisel jättis Tartu ringkonnakohus Ustimenko ja Lilitškini karistused muutmata.
Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistas Ustimenkot (37) mõrvakatses ning Lilitškinit (56) mõrvale kihutamise ja kaasaaitamise katses. Ustimenko eitas kaasvangi löömist, kuid tunnistas kuuma veega viskamist, mis oli tema sõnul enesekaitseks, samuti tunnistas ta end süüdi pommiähvarduse tegemises ning vangivalvuri ründamises žiletiga, kuid mitte seda, et ta soovis valvurit tappa. Lilitškin eitas kõiki kuritegusid, välja arvatud valvuri käest plasttopsiku jalaga ära löömist.
Süüdistuse kohaselt lõi Ustimenko 2017. aasta 14. veebruaril kinnipeetavana Tartu vanglas kaaskinnipeetava Lilitškini kihutamisel ja kaasaaitamisel žiletiterast tehtud ründevahendiga ametiülesandeid täitnud 50-aastast vanemvalvurit kaela ja kätte. Süüdistuse kohaselt oli Ustimenko eesmärk valvur ära tappa.
Lilitškinit süüdistab prokuratuur selles, et ta ässitas 2015. aasta 27. augustist kuni mullu 14. veebruarini Ustimenkot mõrvama Tartu vangla ametnikke.
Süüdistus märkis, et Lilitškin julgustas Ustimenkot valvuritel päid otsast lõikama ja osutas vaimset tuge ning juhiste näol kaasabi vanemvalvuri tapmiseks.
Lisaks süüdistatakse Ustimenkot selles, et ta ähvardas 2017. aasta 17. augustil tapmisega ametiülesandeid täitvat valvurit, kelle suhtes ta oli varem toime pannud mõrvakatse.
Samuti ähvardas ta tapmisega kahte valvurit 2017. aasta 19. novembril ja sama aasta 4. detsembril.
Süüdistuse järgi viskas Ustimenko 2015. aasta 21. juunil Tartu vangla eluosakonna köögis 54-aastast kaaskinnipeetavat kruusis olnud kuuma veega ning põhjustas talle I ja II astme põletusi.
2017. aasta 23. jaanuaril lõi Ustimenko 31-aastast kaaskinnipeetavat käega ja jalaga.
Samuti süüdistati Ustimenkot selles, et 2016. aasta 25. oktoobril helistas ta Tartu vanglast politsei- ja piirivalveameti kliendiinfo numbrile ja teatas, et justiitsministeeriumi hoones või selle parklas on pomm.
Justiitsministeeriumi hoonest evakueeriti inimesed ning kohale saabusid politsei ja demineerijad, kuid lõhkeseadeldist ei leitud.
Lilitškinit süüdistati veel 2017. aasta 24. juunil Tartu vangla vanemvalvuri jalaga löömises.
Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.
Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.
Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.
2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.
Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.
Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud.
Lilitškin kannab alates 2009. aasta augustist raskete kuritegude eest üheksa aasta ja seitsme kuu pikkust vanglakaristust.
Lilitškinile politseiniku tulistamise eest mõistetud üheksa-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele ning jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus.
Süüdistuse järgi said Lõuna prefektuuri politseinikud 2009. aasta 7. augustil infot, et alles kevadel vanglast enne tähtaega vabanenud ja uue kuriteo eest tagaotsitavaks kuulutatud Lilitškinit oli nähtud tema kodus Tartus Pikal tänaval.
Infot kontrollima sõitnud patrullpolitseinik märkas maja hoovis umbes kahe meetri kauguselt väliduširuumi eraldusriide vahelt temale suunatud kaheraudset jahipüssitoru.
Kohe järgnesid vanemkonstaabli suunas ka kaks lasku, mis aga ei tabanud üksnes tänu politseiniku kiirele reageerimisele.
Seejärel hüppas Lilitškin üle aia ning põgenes, kuid järgneva intensiivse uurimistöö tulemusel tabati ta mõni päev hiljem Tartumaal ning kohtu loal ta vahistati.