iDeal kampaania

In memoriam Tiiu Talvistu

Tiiu Talvistu (2. veebruar 1955 – 17. veebruar 2020) 24. veebruaril 2018 ERMis Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtul.

FOTO: Kristjan Teedema

17. veebruaril suri kunstiajaloolane, kuraator, kunstipedagoog ja museoloog Tiiu Talvistu (2. veebruar 1955 – 17. veebruar 2020).

Tiiu Talvistu esindas põlvkonda, mis väärtustas püsivust ja süvenemist. Tema pühendumine oma erialale, milles ta omas väga laialdasi teadmisi, ning samuti Tartu kunstimuuseumile, kus ta töötas 42 aastat, on imetlust ja austust vääriv. Ta ei öelnud kunagi, et las läheb, kuidas läheb, vaid andis endast alati maksimumi, olles mõnikord oma kompromissituses, näiteks muuseumi maine ja käekäigu eest võideldes, lausa enesehävituslik.

Nii on kirjas nekroloogis, millele on alla kirjutanud Tartu kunstimuuseum, Tartu kunstnike liit, Eesti kunstimuuseum, Eesti kunstnike liit, Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing, kaasaegse kunsti Eesti keskus ja kultuuriministeerium.

Tiiu Talvistu sündis 2. veebruaril 1955. aastal Tartus. Ta lõpetas 1973. aastal Miina Härma nimelise 2. keskkooli ja 1979. aastal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna. Huvi ajaloo vastu õhutas ehk ka perekondlik traditsioon, mille loojaks oli ajaloolasest vanaisa Peeter Tarvel. Juba 1974. aastal asus ta tööle Tartu kunstimuuseumis, täites järgemööda laborandi, teadusliku töötaja, peavarahoidja, teadusdirektori ja kogude kuraatori ametikohustusi.

Tema uurimisteemade ring oli laialdane, hõlmates nii varasemat kui ka uuemat kunsti. Suuremateks teemadeks on olnud Ants Laikmaa ja tema ateljeekool, kõrgem kunstikool Pallas, eesti sõjaaegne kunst, 1970. aastate kunst ja eesti pagulaskunst. Autoritest köitsid Tiiu Talvistut kõige enam Elmar Kits, Karin Luts, Johannes Saal, Paul Burman, Ülo Sooster, Valve Janov, Endel Kõks ja Malle Leis. Suve lõpul valmib viimane tema alustatud ettevõtmine: Ado Vabbe ülevaatenäitus Kumus ja sellega kaasnev monograafia.

Ajaloolasele kohaselt kaasnes iga käsitletud teemaga põhjalik arhiivimaterjalide läbitöötamine ja rikkaliku andmepanga koostamine – tulevaste uurijate tarbeks, nagu ta tavatses öelda. Lõpptulemusena sündisid sisukad näitused ja kataloogid. Viimastes on lisaks artiklitele tema teeneks olnud ka asjatundlik teiste autorite kirjutiste toimetamine.

Kursisolek kõige uuema kunstiga võimaldas tal teha kunstimuuseumi ostukomisjonis professionaalseid ettepanekuid kogude täiendamise osas. Laia maailma kunstieluga sina peal olemiseks tegi ta arvukalt välisreise, kus tutvus kultuuriloolise pärandi ja rahvusvaheliste kunstinäitustega. Tema süda kuulus jäädavalt Veneetsiale.

Kuid muuseumi töö ei ole ainult töö arhiivides, kontoris laua taga või kogudes. Karismaatilisus, tarkus ja hea suhtlemisoskus tegid Tiiu Talvistust suurepärase ja oodatud esineja arvukatel giidituuridel, aruteludel ja ettekannetepäevadel. Lisaks oli ta hinnatud ekspert erinevates komisjonides ja žüriides ning pikka aega kunstiajaloo õppejõud Tartu ülikoolis. Ja muidugi teati teda kui Tartu parimat kunstiekspertiisi teostajat, head inimeste ärakuulajat ja nõuandjat. Kunstipisikuga nakatas ta ka oma lähedasi.

Tiiu Talvistu lesk Enriko on samuti kunstiajaloolane nagu ka poeg Peeter ja tütar Mary-Ann. Ainult tütar Maria-Elisabeth on erialalt geograaf või õigemini kartograaf.

Tiiu Talvistu teeneid on hinnatud 2005. aastal Kristjan Raua ja kunstiteadlaste ühingu preemiaga, 2010. aastal Kultuurkapitali ja Tartu aasta kultuurisündmuse preemiaga, 2014. aastal kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu aastapreemiaga ja 2016. aastal Kultuurkapitali aastapreemiaga. 2018. aastal pälvis ta Tartu Tähe.

Tiiu Talvistu mälestusüritus toimub 29. veebruaril kell 16 Tartu ülikooli muuseumi valges saalis Toomel. Lilli palutakse mitte tuua, kuid soovi korral võib teha annetuse vähiravifondile «Kingitud elu».

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles