Tartu korterituru kõige kehvem kaup on 1990ndate korter

See Ihastes asuv korterelamu sai kasutusloa 1997. aastal. 2000. aastal tunnistati hoone korterelamute osas «Kauni kodu» konkursi esimese koha vääriliseks. Foto: Ove Maidla

Tartu korterituru kõige kehvem kaup on 1990ndatel ehitatud korter, selle ruutmeetrihind jääb Tartu keskmisest ligi 350 eurot madalamaks, näitab kinnisvarafirma LVM Kinnisvara analüüs.

«1990ndatel ei valminud just palju kortereid, aga nende väheste kaasavaraks on pahatihti kaheksakümnendate ehituskombed ja üheksakümnendate usk igavesti odavasse energiasse,» selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

1990. aastatel valminud kortereid pakutakse Tartus müügiks keskmiselt 1195-eurose ruutmeetrihinnaga. Võrreldes Tartu järelturu keskmiselt 1540-eurose hinnaga tähendab see korterimüüjale 345-eurost miinust iga ruutmeetri kohta.

Tartu järelturul müüakse kõrgeima, 1900-eurose ruutmeetrihinnaga 2000ndatel ehk üle-eelmisel kümnendil valminud kortereid. Ülikoolilinnale kohaselt on nõutuim ja kalleim kaup ühetoalised korterid, mida pakutakse müügiks keskmiselt 1770-eurose ruutmeetrihinnaga.

Kuigi Tartu korteriturult leiab ka 1790. aastail valminud eluruume, käib aktiivne kauplemine viimase 120 aasta jooksul valminud korteritega.

Uusi kortereid pakutakse keskmiselt 2112-eurose ruutmeetrihinnaga, kuid uute ühetoaliste eest küsitakse keskmiselt lausa 3387 eurot ruutmeetri kohta.