Eelmisel nädalal Tartus peetud poolfinaale vaadates oli hea meel tõdeda, et konkursi korraldajad on mullustest vigadest õppinud ning laulukonkursi Tartusse toomise sünniraskused on ületatud. Saatejuhid Karl-Erik Taukar ja Tõnis Niinemets täitsid lauludevahelise programmi lustakalt ja ladusalt ära, heli oli korras nii teleülekandes kui ka kohapeal.
Kommentaariks neile, kellele tundus, et heli oli mõne loo ajal paigast ära, et siinkohal ei peaks süüdistama konkursi korraldajat. Põhjus oli ikka mõnes artistis endas, keda lavanärv esinemise ajal kuuldavalt alt vedas.
Kui neljapäeval toimunud esimese poolfinaali ajal oli saalis veidi vaba ruumi, siis laupäeval oli saal tõesti pilgeni täis. Tähelepanelik vaataja võis ehk märgata tribüünidel küll mõningaid vabu kohti, kuid ise kohal viibijale oli selgelt näha, et osa rahvast loobus istekohast ning seisis tribüünide taga, et laval toimuvat paremini näha ning esituste ajal veidi tantsida ja mõnikord kaasagi laulda.
Publikut jälgides oli hea meel, et Eesti Laul andis Tartu noortele võimaluse näha suure telesaate sündi kohapeal ja kaasa elada paljudele Eesti popmuusika tõusvatele tähtedele. Tartus pole kooliealistel just kuigipalju võimalusi säärasest kontserdist osa saada.
Mitmed Eesti Laulu konkurssi väisanud muusikud käivad küll Tartu ööklubides ja lokaalides aeg-ajalt esinemas, kuid alaealistel sinna asja pole. Eesti Laul andis neile võimaluse artiste ka oma silmaga näha.