Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja

Eili Arula Foto: Sille Annuk

Kui eelmisel aastal Eesti Laulu konkursi poolfinaalid esimest korda Tartusse toodi, mõtlesin rõõmuga, et lõpuks ometi jõuab mõni suur sündmus ka Tallinnast kaugemale. Kuid mulluseid Eesti Laulu Tartus korraldatud poolfinaale telerist vaadates tundus, et võibolla siiski polnudki nii hea mõte. Ülekannet jälgides tundus kõik olevat kuidagi toores. Poolfinaalide heli tundus nigelavõitu ja programm laulude vahel oli veidi punnitatud.

Eelmisel nädalal Tartus peetud poolfinaale vaadates oli hea meel tõdeda, et konkursi korraldajad on mullustest vigadest õppinud ning laulukonkursi Tartusse toomise sünniraskused on ületatud. Saatejuhid Karl-Erik Taukar ja Tõnis Niinemets täitsid lauludevahelise programmi lustakalt ja ladusalt ära, heli oli korras nii teleülekandes kui ka kohapeal.

Kommentaariks neile, kellele tundus, et heli oli mõne loo ajal paigast ära, et siin­kohal ei peaks süüdistama konkursi korraldajat. Põhjus oli ikka mõnes artistis endas, keda lavanärv esinemise ajal kuuldavalt alt vedas.

Kui neljapäeval toimunud esimese pool­finaali ajal oli saalis veidi vaba ruumi, siis laupäeval oli saal tõesti pilgeni täis. Tähelepanelik vaataja võis ehk märgata tribüünidel küll mõningaid vabu kohti, kuid ise kohal viibijale oli selgelt näha, et osa rahvast loobus iste­kohast ning seisis tribüünide taga, et laval toimuvat paremini näha ning esituste ajal veidi tantsida ja mõnikord kaasagi laulda.

Publikut jälgides oli hea meel, et Eesti Laul andis Tartu noortele võimaluse näha suure telesaate sündi kohapeal ja kaasa elada paljudele Eesti popmuusika tõusvatele tähtedele. Tartus pole kooliealistel just kuigipalju võimalusi säärasest kontserdist osa saada.

Mitmed Eesti Laulu konkurssi väisanud muusikud käivad küll Tartu ööklubides ja lokaalides aeg-ajalt esinemas, kuid alaealistel sinna asja pole. Eesti Laul andis neile võimaluse artiste ka oma silmaga näha.

Tartus pole kooliealistel just kuigipalju võimalusi säärasest kontserdist osa saada.

Kui nüüd ikkagi veidi viriseda, siis oleks teleülekandes ka veidi rohkem tahtnud näha Tartut. Teleülekanded algasid küll droonilt filmitud vaatega õhtusest Tartu kesklinnast, kuid rohkem telepilt Tartu ülikooli spordihoonest välja linna peale ei jõudnud. Miks mitte teha tulevikus lauljaid tutvustavad vaheklipid Tartu põnevates, maalilistes jne paikades?

Tundub, et kahe aastaga on Eesti Laulu Tartu kontsertide korraldus paika loksunud ning nüüd jääb üle vaid loota, et Eesti Laul tuleb Tartusse tagasi ka järgmisel aastal veel parema ülesehituse ja korraldusega kui tä­navu.

Kuid piletimüüki enam suuremaks ajada ei tasu. Saal pole kummist ning laupäeval poolfinaalile kaasa elanud rahvahulk oli veel parajalt nii suur, et soovi korral sai ka kontserdi ajal ilma suurema trügimiseta saalist väljas käia.