Raamatu üllitanud poliitik Marianne Mikko ei välista ajakirjandusse naasmist

Marianne Mikko raamatuesitlusel viis vestlust läbi Maire Aunaste(paremal). Foto: Kristjan Teedema

Täna esitles endine riigikogu liige ja Euroopa parlamendisaadik ning ka pikalt ajakirjanikuna töötanud Marianne Mikko Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatus oma senisele poliitkarjäärile keskendunud raamatut «Koridorides libedal jääl».

Esitlusel juhtis vestlust samuti poliitikuelu maitsnud ajakirjanik Maire Aunaste, kes muu hulgas tõstis esile, et nii tema kui ka Marianne Mikko tahtsid kunagi saada sootuks näitlejateks. Paraku ei saanud nii Mikko ega ka Aunaste lavakunstikooli sisse ning mõlemad valisid ajakirjaniku eriala.

Aunaste selgitas esitlust jälginud publikule, et peasüüdlane, miks 2003. aastal toona tubli ajakirjanik Marianne Mikko poliitikasse läks, oli Heljo Pikhof. Toona Mikkot Mõõdukate erakonda värvanud Pikhof oli samuti Tartus raamatuesitlusel kohal ning meenutas, et esimest korda Marianne Mikkoga kohtudes oli ta kindel, et Mikkost saab kunagi poliitik.

Marianne Mikko raamatuesitlusel osalesid teiste seas ka sotsiaaldemokraadid Heljo Pikhof (esiplaanil seljaga) ja värske Tartu abilinnapea Gea Kangilaski (prillidega). Foto: Kristjan Teedema

Mikko ise meenutas jällegi, et talle tundus partei nimi Mõõdukad veidi imelik. «Mis pagana asi see «Mõõdukad» on, tegemist peaks olema sotsiaaldemokraatidega,» meenutas Mikko aega, mil ta erakonnaga liitus. Üsna pea saigi Mõõdukatest hoopis Sotsiaaldemokraatlik erakond.

Põhjus, miks Mikko oli nõus end poliitikaga siduma, seisnes tema hinnangul Heljo Pikhofi heas ärarääkimisoskuses.

Nüüd, mil Mikko pole Riigikogu liige ega ka Euroopa parlamendisaadikuks, oli tal piisavalt vaba aega, et vaadata elus ja poliitikukarjääris toimunule tagasi, seega otsustas ta oma mõtted ja meenutused raamatuks vormida.

Raamat räägib peaasjalikult Mikko poliitikukarjäärist. «Võiks öelda, et selle raamatu on kirjutanud naine poliitikas, aga ma ei analüüsi seal mingeid seadusi ja nende tausta. Seal on kirjeldused, kuidas need protsessid toona käisid. Minu tunded või enesetunne on mõningatel hetketel küll ridade vahelt välja loetav, aga kindlasti ei analüüsinud ma raamatus lehekülgede kaupa oma meeleolu või tundeid,» sõnas Mikko.

Muu hulgas selgub raamatust, kuidas ta oma poliitkarjääri Pärnus alustas, milliste prominentsete tegelastega kohtus Indias ning kuidas Reformierakonna noorpoliitikud Kalle Palling ja Taavi Rõivas teda sõna otseses mõttes kätel kandsid.

Ta rääkis, et taastas ka oma ajakirjanike liidu liikmestaatuse, kuid päriselt uuesti ajakirjandusse tagasi tulla ta veel ei plaani. «Ajakirjandus on muutunud meediaks ning ma ei tea, kas mina, kes ma olen Peegli, Lauristini ja Vihalemma koolkonnast, sellesse meediasüsteemi sobiksin,» sõnas ta. Ka pole Mikko seda tüüpi inimene, kes läheks mõne väljaande juurde, käsi pikal, tööd küsima. «Aga kui tehtaks mõni hea pakkumine, siis ma olen loomulikult valmis ära kuulama ja sellele mõtlema,» lisas ta.

Lisaks Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tartu piirkonna juhile Heljo Pikhofile osales ligi kümne raamatuesitlusel viibija seas ka värske Tartu abilinnapea Gea Kangilaski, kes esitluselt ka Mikko raamatu ostis. «Täna õhtul lähen küll veel kinno, aga pärast seda soovin kindlasti raamatut sirvida, kuigi seda ei julge lubada, et esimese ööga raamatu kaanest kaaneni läbi jõuan lugeda,» sõnas Kangilaski.