Kääriku rendimaade jaotus selgub jaanuari lõpuks

Kääriku spordibaasi kruntimise baas.

FOTO: Graafika: TPM

Vastavalt Tartu Ülikooli nõukogu otsusele peab ülikooli rektor esitama 1. aprilliks nõukogule kinnitamiseks Tehvandi spordikeskusega sõlmitava lepingu Kääriku spordibaasi maade kasutamiseks kuni 50 aasta jooksul.

Ühtlasi täpsustas nõukogu oma jõulueelsel istungil 124-hektarise Kääriku kinnistu ümberkruntimise kava, lubades jagada kinnistu kuni kümneks kinnistuks, mitte üheteistkümneks, nagu seisis esialgses otsuse-eelnõus.

Praegu koosneb Kääriku kinnistu neljast katastriüksusest, kuid ülikooli kantsleri Andres Liinati kinnitusel ei jätaks praegune jaotus ülikoolile võimalust võtta osa maid Tehvandi kasutusest tagasi, kui partner ei täida 15 aasta jooksul investeerimiskohustusi.
Ülikool hoiaks tervikut

Näiteks on ümberkruntimise kaval toodud võimaliku eraldatava üksusena hektarine Aasa maatükk, millel seisvad odavmajutuseks mõeldud majad pole nende viletsa olukorra tõttu praegu kasutatavad.

Kuusesalu-nimelisel ligi 5,2-hektarisel kavandataval kinnistul on mõned elumajad, mille korterid on üüritud üliõpilastele. Lõviosa sellest maatükist katab aga mets, samuti on metsaga kaetud 5,4-hektarine naaberüksus Männituka.

Andres Liinat selgitas, et kui Tehvandi spordikeskus sooviks näiteks rajada neile metsamaadele jooksu- või suusaradu, kuid Otepää looduspargi piiranguist tulenevalt osutuks see võimatuks, on loomulik, et Tehvandi keskus neid maid kasutusvalduse lepingusse kirjutada ei soovi.

«Tehvandi peaks oma soovid esitama jaanuari lõpuks,» rääkis Liinat. «Seejärel arutab tulevasi investeeringuid Tartu Ülikooli, Tehvandi keskuse ja olümpiakomitee esindajaist koosnev investeerimisnõukogu ja siis on selge, millised maad lähevad kasutusvalduse lepingu eelnõusse.»

Liinat avaldas samas lootust, et Tehvandi spordikeskus võtab siiski rendile kõik kaheksa läänepoolset plaanitavat kinnistut, mille kasutusvalduse kiitis heaks TÜ nõukogu: Kääriku, Hotelli, Aasa, Teeääre, Kekkoneni, Kuusesalu, Ojaääre ning Männituka.

Ülikooli kantsler kordas teesi, et Tartu Ülikool pole tõestanud end Kääriku spordibaasis edukalt majandada suutva peremehena, mistõttu oleks alma mater’i vaatevinklist soovitav anda maid pikaajalisse kasutusvaldusse võimalikult ühtse tervikuna.

Kääriku järvest ida poole jäävad alad olid algselt kavas jaotada kolmeks kinnistuks. Eraldi oli plaanis moodustada 37,7-hektarine looduskaitsealune Konnakotka üksus, mis on kaetud metsaga, ning 7,3-hektarine Järveotsa kinnistu, mis on samuti metsamaa, kuid pole looduskaitse all.

Muudetud kava järgi jäävad need kaks tervikuks, Otepää looduspargi ettepanekul võidakse lahutada vaid hektarine söötis tükk Kääriku kinnistu kirdenurgas. Andres Liinat kinnitas aga, et ülikoolil pole selle maatükiga mingeid plaane, ka mitte müügiplaane.

Viivitada ei maksa

Liinat lisas, et põhimõtteliselt võiks ümberkruntimise ette võtta ka viie või viieteistkümne aasta pärast, sest üksteisest eraldatud maatükkide olemasolu võib muutuda aktuaalseks alles siis, kui selgub, et Tehvandi keskus pole lubatud investeerimisplaani täitnud.

«Kuid on selge, et siis, kui on juba tekkinud probleemid, ei pruugi meie partner enam sellisest kruntimisest huvitatud olla,» märkis Liinat.

Tagasi üles