Suusamaratonil läheb sel aastal korstnasse üle saja tuhande euro

Klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk oli 14. jaanuaril Emajõe ääres istudes veel lootusrikas, et lumi ja suusapidu tulevad. Nüüd on viimnegi lootus kadunud, 16. veebruaril saab suusamaratoni asemel matkata.

FOTO: Kristjan Teedema

Sel aastal jääb 47. Tartu suusamaraton olematute suusailmade sunnil ära. Selle asemel on välja pakutud sportlik teine võimalus, 16. veebruari juubelimatk. Kuid maratoniks tehtud kulutused ulatuvad üle saja tuhande euro ning medalid jäävad ootama järgmist aastat.

Korraldajatel ei olnud lihtne tänavusele maratonile kriipsu peale tõmmata. «Eks ikka on sees natuke lootusetu tunne, aga nägime juba hooaja alguses, et ilm meid sel aastal ei soosi,» tunnistas suusamaratoni peakorraldaja, klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk. Viimased nädalad valmistati juba matka ette. «Proovime nüüd olla positiivsed ja keskenduda matkale. Palju keerulisem oleks olukord, kui otsus oleks üllatusena tulnud,» lisas ta.

Raha korstnasse

Eesti üks parim pikamaasuusataja Mart Kevin Põlluste lootis viimase hetkeni, et ehk õnnestub maraton siiski korraldada Tehvandi staadionil. «Otsus ei riku otseselt mu plaane, kuigi olin terve aasta maratoni nimel vaeva läinud ja usun, et oleksin selle ka võitnud,» rääkis Põlluste.

​Korraldajatele ta suurt midagi ette ei heida. «Teavitustöö on olnud asjalik. Ilmselt peavad talviste võistluste korraldajad hakkama pikemalt üritusi ette kavandama,» sõnas Põlluste, kes loodab, et Tartu maratoni traditsioon välja ei sure.

Tänavuseks suusamaratoniks seni tehtud kulutused ulatuvad vähemalt 130 000 – 140 000 euroni. Tulude poolelt on sellele rahale olemas ligi 120 000-eurone kate. «Reaalne kahjum võib olla ligi 30 000 eurot,» märkis Kelk. Seega ei prognoosi ta niivõrd musta stsenaariumi, mis järgmisel aastal maratoni korraldamist takistaks.

Eks ikka on sees natuke lootusetu tunne, aga nägime juba hooaja alguses, et ilm sel aastal meid ei soosi, tunnistas klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk.

Tänavusele suusamaratonile registreerus ligi 3000 inimest, kellele on nüüd teise võimalusena välja pakutud 16. veebruari juubelimatk. Neile, kes maratonile on registreerunud, on matk tasuta, uutele liitujatele kehtib osavõtutasu. Valida on kahe distantsi vahel: 27 kilomeetri rajale on registreerunud 257 ning 17 kilomeetri rajale 171 osalejat. Realistlikuks osavõtjate arvuks peetakse umbes 500 inimest. Matk algab Otepäält Tehvandi staadionilt, finiš on Käärikul. Põhiline tingimus on, et rada läbitaks abivahenditeta, jalgsi. Mustikasuppi pakutakse kahes peatuspunktis.

Suusamaratonidel mitmeid kordi osalenud saarlane Einar Pütsepp tuleb igal aastal kuu varem Tartusse kohale, et enne maratoni siin viimased sõidud teha. Tänavu läheb ta igal juhul juubelimatkale. «Kui ma juba siin olen, siis ei saa niisama koju tagasi minna. Kui naine küsib, et mis sa tegid, saan vähemalt öelda, et jalutasin,» rääkis Pütsepp.

Võrdne vastutus

Registreerunud saavad matkal osaleda tasuta, uutel liitujatel tuleb maksta osavõtutasu. Suusamaratoni osavõtutasust on võimalik tagasi saada pool, kas siis oma pangakontole või ettemaksuna Tartu Maratoni Kuubiku järgmiseks ürituseks.

Kelk selgitas, et korraldajal ja osalejal on vastutus jagatud võrdselt, sellised tingimused võeti vastu 2014. aastal. «Jõudsime selgusele, et korraldaja ei saa kõiki riske ainult enda kanda võtta, sest muidu peaksid osavõtutasud olema hoopis suuremad,» ütles Kelk. «Keegi ei taha oma rahast ilma jääda, aga need, kes oskavad näha kaugemale, mõistavad, et järgmise maratoni toimumise nimel tehtud 30-eurone kulutus on tegelikult väike summa.»

Tartlanna Kairi Ustav on 16. veebruari juba ära planeerinud ning võtab matkast osa. «Plaanin matka läbida joostes. Ongi paras aeg jooksumaratonideks harjutama hakata,» sõnas ta. «Kliima soojenemise tõttu on tulevikus suusamaratonide korraldamine küsimärgi all. Ainuke talisport, mida saab Eestis varsti harrastada, on taliujumine.»

Tagasi üles