Uus koalitsioonilepe väärtustab tartlaste füüsilise ja vaimse tervise hoidmist ja arendamist terve elukaare jooksul.
Mihkel Lees: linnakeskkond peab toetama inimeste tervist
Hästi toimiva linna alustala on terved ja õnnelikud inimesed. Alustame lastest ja noortest. Eesti ja ülejäänud Euroopa suur mure on laste vähene kehaline aktiivsus ning suurenev kehakaal.
Selle probleemiga tegelemiseks on Tartu ülikooli liikumislabor koostöös keskvalitsuse ja omavalitsustega töötanud välja programmi «Liikuma kutsuv kool», et suurendada laste liikumisaktiivsust ja vähendada istuvat aega koolipäeva jooksul. Tartu on olnud selle programmi juhtomavalitsus ning nüüdseks on pea kõik Tartu põhikoolid linna toel programmiga liitunud või liitumas. Kindlasti jätkab linn nii liikumislabori tegevuse toetamist kui ka koolidele liikumis- ja mänguvahenditeks toetuse maksmist.
Koolide renoveerimisel oleme arvestanud ja arvestame ka edaspidi sellega, et nad nii oma kujunduse kui ka sisustuse poolest toetaksid liikumist ning nüüdisaegsete õppemeetodite kasutuselevõttu. Koolidega koos renoveeritakse spordisaalid ja -väljakud, mis peavad olema avatud ka pärast koolitunde. Praegugi renoveerimisel olev ja septembris avatav Annelinna gümnaasium saab suurepärased sportimisvõimalused.
Koolide juurde rajame katusega rattaparklaid, et mugavamaid võimalusi pakkudes soodustada õpilaste aktiivset kooli- ja koduteed. Kooli- või lasteaiatee jalgsi või rattaga läbimist toetab ka plaan analüüsida koolide ja lasteaedade ümber olevat liikluskorraldust, näiteks ülekäiguradasid, valgustust, liiklusmärke. Inimesed liiguvad rohkem jala, kui nad tunnevad ennast oma teekonnal mugavalt ja turvaliselt.
Soovime luua linnaruumi võimalusi pidada tööpäeva vabas õhus, näiteks välikoosolekuks sobilikke paiku Tartu parkidesse.
Lasteaedades ja koolides peame oluliseks ka laste regulaarse ja tervisliku toitumisharjumuse kujundamist, jälgime, et toit oleks võimalikult puhas ja kodumaine ning 1.–4. klassini endiselt tasuta. Laste ja noorte vaimse tervise hoidmiseks võtame terava tähelepanu alla lasteaedade ja koolide tugiteenuste olukorra (sh psühholoogid) ning töötame eksperte kaasates välja mudeli piisavate tugiteenuste tagamiseks kõigile Tartu lastele.
Uues koalitsioonilepingus on tõsiselt mõeldud ka väärikas vanuses ning puuetega inimeste tervise toetamisele. Soovime parandada liikumisvaegusega inimeste ligipääsuvõimalusi avalikus kasutuses olevatesse ruumidesse. Selleks teeme süsteemse analüüsi ning konkreetse tegevuskava olukorra parandamiseks.
Kindlasti jätkame tegevustega eakate kukkumise ennetamiseks ning plaanime lisaks kukkumist ennetavatele treeningutele ka temaatilist loenguteseeriat Tartu eakate päevakeskustes ning puuetega inimeste organisatsioonides. Peame otsima võimalusi eakatele pakutavate terviseliikumise ürituste laiendamiseks ning mitmekesistamiseks. Kogemus näitab, et näiteks sügisel toimuv eakate olümpia on sedavõrd populaarne, et kõik soovijad ei mahu enam ülikooli spordihoonesse ära. Peame kaaluma, kas meil oleks Tartu eakate rõõmuks vaja nii suve- kui taliterviseolümpiat.
Rahvasport on Tartus väga populaarne. Seetõttu jätkame kindlasti ka selliste liikumise ja tervislike eluviiside populariseerimiseks mõeldud tervisespordiürituste korraldamist, kust saavad osa igas vanuses tartlased.
Oluline osa inimeste tervise toetamisel on linnakeskkonnal. Viimaste aastate prioriteet on olnud rajada uusi kergliiklusteid ning spordi- ja mänguväljakuid. Nüüd peame liikuma sammukese edasi. Vaja on teha liikuvuse süsteemne analüüs kogu linnas: määrata kindlaks peamine jalgsi liikumise võrgustik ja seista selle parema läbitavuse eest aasta ringi. Lisaks uutele arendustele tuleb senisest paremini kaardistada ja tähistada linna kergliiklusteed ja matkarajad ning avardada veelgi vabas õhus sportimise võimalusi kogu perele. Tartu peab olema liikuma kutsuv linn kõige laiemas tähenduses.
Erasektoriga tuleb teha senisest aktiivsemat koostööd, et Tartusse saaks kerkida uued tennisehallid, ujulad, aga miks mitte ka kaljuronimissein, mida on ronimisaktivistid pikalt oodanud ja mis oleks hea täiendus Tähtvere pargi madalale ronimisseinale.
Vaimse tervise toetamiseks hakkame analüüsima vaimse tervise abi kättesaadavust. Samas aitab tugevamale vaimsele tervisele kindlasti kaasa ka ilus ja väiksema stressiga töötamist soosiv keskkond.
Tartu peab olema liikuma kutsuv linn kõige laiemas tähenduses.
Soovime luua linnaruumi võimalusi pidada tööpäeva vabas õhus, näiteks välikoosolekuks sobilikke paiku Tartu parkidesse. Linnapargid ja rohealad muudame meeldivamaks ja kutsuvamaks ka uute hoolduskavade abil.
Parkides on kindel koht eriilmelistel ja erifunktsioonilistel looduslikel kooslustel, erilist tähelepanu tuleb pöörata tartlaste poolt armastatud dendropargile ning Anne kanali ja Emajõe vahelisele alale.
Pargid peavad olema sellised, mis kutsuvad lõõgastuma. Tartu asub unikaalses looduskaunis piirkonnas, seega on oluline soodustada ka vee- ja loodusturismi ning nendega seotud puhke- ja lõõgastusvõimalusi Emajõe ja Peipsi järve piirkonnas.
Selleks et õnnetused tartlaste elu ja tervist ei ohustaks, jätkame koostööd päästeametiga tuleõnnetuste vähendamiseks ning kiirabi ja koolimeedikutega elustamisvõimaluste ja elustamisoskuste parandamiseks.
Kui räägime Tartust nii lähiaastatel kui ka mõtleme aastale 2024, kui Tartu kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit ja on oma fookuse suunanud «ellujäämise kunstidele», siis on kõige olulisemaks terved ja teotahtelised inimesed, kes tunnevad ennast Tartus hästi. Eelneva nimel oleme valmis uues koalitsioonis jõuliselt pingutama.