Arstiüliõpilased harjutavad nukkude peal, kaamera kontrollib meeskonnatööd

On väga oluline, et arstitudeng oskaks enne patsientide juurde minekut vajalikke töövõtteid. Arsti elukutse juurde kuulub teatavasti väga palju praktilisi oskusi, mis on eriti olulised eluohtlikus seisundis patsientiga tegeledes. Kui siis midagi valesti läheb, võib patsient ohtu sattuda.

Täna, uue semestri algul avas Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituut koostöös Tartu ülikooli kliinikumiga Puusepa 8 hoones simulatsioonikeskuse, kus tulevased arstid saavad senisest paremad võimalused kliiniliste ja praktiliste oskuste omandamiseks.

Keskuses on viis õpperuumi, pea igas ruumis mannekeen, ühes aga endoskoopilise kirurgia simulaator, kus saab otsekui arvutimängu mängides harjutada pimesoole lõikamist või muul moel oma kirurgikäe osavust treenida.

Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja, anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopfi sõnul on õppetöös mannekeene kasutatud aastakümneid, aga need, tänapäevaste infotehnoloogialahendustega mannekeenid on muutunud järjest moodsamaks ja toonud juurde väga palju uusi võimalusi.

Uues õppekeskkonnas on sisustatud kõik haiglale sarnaselt. Näiteks lamab seal, otsekui erakorralise meditsiini osakonnas patsient, kelle rindkere liikumise järgi võib näha ja kuulda ta hingamist. Monitoridelt paistab, et selle patsiendi vererõhk on väga madal ja ta süda lööb ülikiiresti.

«Üliõpilane peab nende andmete järgi ära tundma, et patsiendil on infarkt,» selgitas professor Starkopf. «Madal vererõhk on tingitud sellest, et patsiendi süda on nii nõrk, et ei suuda enam verd piisavalt välja pumbata.»

Lisainfo saamiseks on sellele patsiendile võimalik teha elektrokardiogramm, mõõta vere hapnikusisaldust ja teada saada, mis on vere analüüside vastused. Neist andmetest lähtuvalt peavad üliõpilased tegutsema ning ka meeskondlikult suutma vastu võtta õiged otsused. Kui patsiendi süda peaks seiskuma, on võimalik kasutusele võtta elektrišokiaparaati.

Seda, kuidas kriitilises seisundis haige ümber üliõpilased käituvad, mida teevad ja milliseid otsuseid vastu võtavad, jälgib laest videokaamera. Sinna kogutud salvestis aitab meeskonnatööd hiljem analüüsida nii õppejõul kui tudengeil, ja õigeid järeldusi teha.

Erakorralise meditsiini osakonna mannekeenist patsient võib aga osutuda hoopis teistsuguste haigustunnustega patsiendiks ning ülesanded tudengile olla hoopis erinevaid.

Simulatsioonikeskuses korraldatakse lisaks Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaste praktikumide ka arst-residentide ja meditsiinipersonali koolitusi ning kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse koolitusi. Erilist tähelepanu pööratakse Tartu Ülikooli Kliinikumi personali praktilistele koolitusele.

Keskuse loomiseks vajaliku ruumikompleksi eraldas ja remontis Tartu ülikooli kliinikum. Õppetööd korraldab Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut. Keskuse sisustus hangiti Tartu Ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA alategevuse «Kliiniliste ja praktiliste oskuste treening- ja simulatsioonikeskuse loomine» raames ja selleks kulus 540 000 eurot.

Kõigest üksikasjalikumalt loe kolmapäeval ilmuvast ajalehest «Tartu Postimees».