Galerii ja video ⟩ Kukk kireb ja päästab muinasjutunäituse külastaja peninukkide käest

Eesti Rahva Muuseumis on valminud uus suur näitus «Elas kord ...», milles tunnevad ennast koduselt ka teised rahvad peale eestlaste. Sest väljapanek, milles on võlumets, seitsmepenikoormasaapad ja lendavad vaibad, aga muu hulgas ka hologrammid ja videod, on koostatud kogu maailmas tuntud muinasjuttude ainetel. Eeskojas võtavad siseneja vastu pildid ennemuistsetest muinasjutuvestjatest, keda on kuulanud tuhanded kõrvad.

Näituse idee autor ja peakuraator Katrin Sipelgas on filmikunstnik, folklorist-kuraator on Eesti kirjandusmuuseumis asuva Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv ning lavastaja-kuraator on filmirežissöör Jaak Kilmi.

Eelkõige nende kolme eestvõttel on väljapanek ehitatud üles justkui ruumiline film. Selle läbija kohtub muinasjutukangelaste kombel asjadega, nagu näiteks kristallkingake ja Aladdini imelamp, ning tegelastega, kes vahepeal panevad pähe nähtamatuks tegeva mütsi või jutustavad, kuidas kratti teha.

Kaardimäng allilmas

Allmaailmas saab mängida kaarte, täpsemalt «Atškood» nendega, kelle jalalabade asemel on kuratlikud sõrad. Sellest pahaendelisest kohast väljumine paneb vere tarretama, sest mituteist sammu tuleb liikuda pimeduses, millesse lõikuvad tapvad laserikiired ja kaiguvad verejanuliste peninukkide hääled, kusjuures jubeda koridori läbijal on ainult kolm elu.

Aga siis kireb kukk ja peletab pahad. Muinasjutukangelast ja näitusekülastajat koos temaga ootab ees loss ja vähemalt pool kuningriiki ning peolaud, kus «sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi».

Näitusele «Elas kord ...» on oma panuse andnud ka kirjanik Andrus Kivirähk, üks parimaid kuradite tundjaid Ülo Valk ning animaator Priit Tender ja ajaloolane David Vseviov.

Peakuraator Katrin Sipelgas rääkis, et just Vseviov, kes on olnud tema õppejõud, pakkus näituselt lahkujaid ära saatma lause «Hea sõber, kohe lahkud sa muinasjutumaailmast, kuid ära kurvasta, siit väljudes sisened sa uuesti muinasjuttu, sest mida muud see tänapäeva maailm on».

Kes aga julgeb vajutada selle lause all nupule, saab seinapilust paberile trükitud muinasjutulise soovituse kolmes keeles. Näiteks «Vaata ringi, printsesse on palju» (selle väljastas imemasin näituse tutvustamisel ERMi direktor Alar Karisele), «Iga punane müts ei vii hundini» (Tartu Postimehe reporterile) ja «Kõik, mis häirib und, ei pruugi olla hernes» (Tartu Postimehe fotograafile).

Õnn ja kangelased

Aga veidi varem, kümmekond sammu enne nupule vajutamist saab näitusekülastaja omaette ruumis teada, milles peitub õnn ja kes on kangelased tänapäeval. See teadmine libiseb üle teleriekraani ja selle koostamiseks käis Jaak Kilmi läbi kümneid tunde Eesti telepilti.

Samas teleritoas on lauaklaasi all ehtsad matkasaapad, mille on Saigonist saatnud eesti mees Meigo Märk, kes asus neli aastat tagasi jalgsi maailmast õnne otsima. Nende saabastega käimisel täitus tema 20 000. kilomeeter.

Kõik soovijad saavad sealsamas kirjutada paberilehele ja kinnitada seinale oma õnne retsepti. «Sellest võiks ERM saada väärtusliku informatsioonikogumi selle kohta, mis on meie rahvale ja näitust külastanud naabritele oluline õnne puhul ehk mis teeb õnnelikuks,» ütles Kilmi.

Käe saab samas väljapanekus eksponaatidele külge panna veel õige mitmel puhul. On isegi selline imeline laud, mille kettaid keerutades saab huviline teha oma muinasjutu. Kilmi soovitab need pildilised tulemused telefonis jäädvustada, kodus kirja panna ja ERMi saata.

Muinasjutunäitust «Elas kord ...» saab ERMis vahetuvate väljapanekute saalis vaadata 15 kuud. ERMi direktor Alar Karis avaldas lootust, et näitus meeldib nii väikesele kui ka suurele ning vihjas, et pärast kodumaiste vaatajate huvi rahuldamist on mõeldud rajatagustele muinasjutuhuvilistele, esialgu võibolla Taanis ja Venemaal.

Tagasi üles