Loendusaktiivsus püsib Tartus suur

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvaloendus.
Rahvaloendus. Foto: Graafika: TPM

Aasta viimasel päeval alanud rahva- ja eluruumide loendusel oli eile pärastlõunaks interneti kaudu end üle lugenud juba kuus protsenti Tartu ja Tartumaa elanikest ehk 9165 inimest. Tallinna, Harju- ja Järvamaa kõrval oli Tartu üks aktiivseimaid.


Statistikaameti avalike suhete projektijuht Kristo Mäe ütles, et rahvaloendus on väga hästi käima läinud ja eile pärastlõunaks oli e-loendatud juba üle 69 000 inimese. «Huvi e-loendusel osalemise vastu on olnud suur juba alates rahvaloenduse esimestest minutitest 31. detsembri varahommikul,» sõnas ta.

Enamasti saavad inimesed ankeedid kenasti täidetud ja e-loendusel osaletud, kuid mõned küsimused kipuvad Mäe sõnul siiski korduma.

«Näiteks tuleb loendusankeedi alguses märkida oma elukoht. Selleks tuleks sisestada aadress e-loenduse keskkonnas olevasse otsinguaknasse ja jälgida täpselt juhiseid. Alles siis, kui sealt seda ei leia, tuleks hakata hoonet kaardi pealt otsima ja märkima,» selgitas ta.

Üks korraga

Mäe lisas, et on hea, kui leibkonnas täidab ankeeti arvutis üks inimene korraga. Kui ühe leibkonna ankeete täita samal ajal mitmest arvutist, võib süsteem muutuda aeglasemaks.

Esimestel päevadel küsiti Mäe sõnul palju ka seda, kas töökoha puhul tuleks märkida täielik aadress. «Töökoha aadressi küsitakse asustusüksuse ehk küla, alevi või linna tasandil. Aadress tuleks sisestada kujul: Kesklinna linnaosa või Tartu linn või Kiili alev, ja seejärel klõpsata leitud aadressil,» rääkis Mäe.

Loendusankeedist väljumisel tuleb kindlasti väljuda ka e-loenduse keskkonnast ning kindlasti tuleks pärast e-loendusel osalemist sulgeda brauseri aken, sest muidu koormab see asjatult süsteemi.

Tähtis on jälgida veel sisselogimisaknas olevat koormusnäidikut. «Kui osuti asub punasel, siis ärge sisenege ja pigem proovige hiljem. Kui võimalik, võiks e-loendamise jätta jaanuari teiseks-kolmandaks nädalaks. Ka on loendamiseks parem aeg hilised õhtu- ja varased hommikutunnid,» ütles Mäe. E-loendusel osalemiseks on aega terve jaanuarikuu.

Rahvaloenduse Tartu ringkonna juht Maibi Jõelo oli esimesi päevi kommenteerides rahulolev. Ainuke probleem oli ringkonnajuhi sõnul seotud korteriühistutega.

Otsitakse ühistuid

«On tõesti üks väike murekoht. Rahvaloenduse piirkonnajuhid sooviks saada kontakti korteriühistute esindajatega,» kinnitas Jõelo ja lisas, et nende soov on varustada suurte kortermajade trepikojad rahvaloenduse plakatitega ning anda elanikele veel teavet.

«Esimese teavitusringi tegime meile teadaolevatele korteriühistute meiliaadressidele, aga sealne tagasiside on olnud tagasihoidlik. Oleme ka mingi hulga ühistuid püüdnud läbi helistada, aga ilmselgelt on kontaktid muutunud,» rääkis Jõelo.

Tartus on üle 800 korteriühistu ning eilseks oli õnnestunud ühendust saada vaid 20 protsendiga.

Jõelo sõnul soovivad nad ühistutega kokku leppida ka seda, kuidas loendaja suurte majade trepikodadesse pääseb ning mis kuupäeval planeeritakse mingit maja külastada.

Tartus on rahvaloendajate konkurss Jõelo sõnul jõudnud lõppfaasi ning esimesed töölepingud juba sõlmitud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles