Lavakunstikooli tudengid mängivad Oskar Lutsu unustatud näidendit

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Lavakunstikooli ja Vanemuise koostöölavastuse «Laul õnnest» stseenis on Külliki Saldre (vasakult), Kristiin Räägel, Ken Rüütel, Ekke Märten Hekles, Maarja Johanna Mägi ja Marika Barabanštšikova.
Lavakunstikooli ja Vanemuise koostöölavastuse «Laul õnnest» stseenis on Külliki Saldre (vasakult), Kristiin Räägel, Ken Rüütel, Ekke Märten Hekles, Maarja Johanna Mägi ja Marika Barabanštšikova. Foto: Margus Ansu

8. veebruaril esietendub Sadamateatris muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli 29. lennu bakalaureuselavastusena «Laul õnnest». Selle aluseks on Oskar Lutsu 1913. aastal kirjutatud ja 1915. aastal esmakordselt Vanemuises lavale toodud draama, mis ligemale sajaks aastaks on vajunud unustuse hõlma.

Realistlike jutustuste ja naljamängudega debüteerinud Luts otsis selles näitemängus teistsugust poeetikat, põimides külarealismi toonase uusromantismi mõjudega. «Üks tahab linna, teine tahab kodurahu, keegi tahab armastust ja teine jällegi tahab ka armastust, noh, nagu ikka kombeks, ja õnne, kui oleks, palun, võimalik, kohe ja palju, kui see liiga palju tüli ei tee. Võib-olla on orelit lihtsam ehitada kui õnne,» on kirjutatud lavastuse tutvustuseks.

«Laulu õnnest» lavastab Elise Metsanurk.
«Laulu õnnest» lavastab Elise Metsanurk. Foto: Margus Ansu

Lavastaja on Elise Metsanurk (lavakunstikooli 29. lend), juhendaja Merle Karusoo, lavastusdramaturg Priit Põldma (nukuteater), kunstnik Kaspar Jancis, helikujundaja Martin Kork (lavakunstikooli 29. lend) ja valguskujundaja Tõnu Eimra.

Osatäitjad on Ekke Märten Hekles, Maarja Johanna Mägi, Kristiin Räägel, Ken Rüütel ja Martin Kork (lavakunstikooli 29. lend) ning Külliki Saldre ja Marika Barabanštšikova.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles