Suurenevad kalapüügimahud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Kalapüük.

FOTO: Kristjan Teedema

Valitsus pani neljapäevasel istungil paika kutselise kalapüügi võimalused alanud aastaks, mille järgi kalapüügi mahud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel suurenevad.  

Teadlaste soovituse kohaselt saavad kutselised kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda kokku 4211 tonni eri kalaliike ehk 130 tonni rohkem, kui oli 2019. aasta püügivõimalus. Suurenevad koha, haugi, latika ja särje püügivõimalused. Ahvena kvoot väheneb 306 tonni ja rääbise kvoot 155 võrra, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Määrusega kehtestatakse Peipsi järvel koha poolaastakvoot. See on oluline,  et koha kvooti jätkuks ka sügiseseks püügiks, kui on soov püüda noodaga ahvenat ning kaaspüügina koha. Tänavune soe talv on loonud väga head võimalused talviseks võrgupüügiks, mille tulemused on väga head, kuid teisalt väheneb kvoot suure kiirusega.

Rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide ehk räime, kilu ja tursa püügivõimaluste määramisel on aluseks Rahvusvahelise mereuuringute nõukogu kalaliikide varu hinnang. Räimevarud on suurenenud Liivi lahes, kuid vähenenud Läänemere avaosas. Kiluvaru seis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud.

Läänemere tursavaru seis on stabiilselt madal. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu kokkulepete kohaselt tänavu ette nähtud püügimahud räime osas 33 138 tonni, kilu osas 24 072 tonni ja 82 tonni tursa osas. 

Võrreldes 2019. aastaga väheneb räime püügivõimalus Läänemere avaosas 1907 tonni, Liivi lahes suureneb 1570 tonni võrra. Kilu püügivõimalus väheneb 6944 ja tursa püügivõimalus väheneb 550 tonni võrra.

Tagasi üles
Back