Kui majapidamises on üks vaikne nurgake ning elu täis kutsikas ja alla meetri mehehakatis, siis pole lapsehoidmisega muret, sest väiksed leiavad ruttu ühise keele. Ja seda oskust läheb mõlemal edaspidises elus väga vaja.
Tulevane teejuht avastab maailma
3. jaanuar 2012, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pimedatele inimestele neljajalgseid abilisi koolitava sihtasutuse Juht- ja Abikoerte Kool kodukontoris, Mati ja Veronika Malmi kodus on vaikne nurgake tiibklaveri alune. Seal konutab printer, mis tõmbab magnetina ligi Malmide pojapoega Maikot ning hiljuti Soomest toodud labradori retriiveri kutsikat Moundhill’s Lonely Rose’i, keda omad kutsuvad Roosiks.
Kes saab Maikost, näitab elu, aga Roosi tulevik on teada: temast treenib Veronika Malm juhtkoera. «Roosil on head juhtkoera eeldused,» rääkis treener. «Tema kasvataja on müünud Soome juhtkoerte koolile neli kutsikat ja üks nende koer on põhjanaabrite juures juhtkoerte aretusemane.»
Igati kallis koer
Aga peale heade geenide peavad tulevasel juhtkoeral olema ka teatud kindlad isikuomadused. Näiteks ei tohi pimedat saatev koer olla arg, kuri ega domineeriv. Viimane tähendab, et koer ei tohi peremeest ümber oma käpa keerata ehk teha seda, mis tahab.
Silmanurgast klaveri all toimuvat jälgides tundub, et argusest pole Roosis jälgegi: pärast seda, kui Maiko on kutsika printerist-skannerist läbi lasknud, on koeratüdruk rõõmsalt valmis sealt veel mitu korda läbi käima.
Paarikümne aastaga on juht- ja abikoerte kool pimedatele välja õpetanud 46 neljajalgset teejuhti. Praegu treenitakse nelja tulevast juhtkoera.
Roosi soetamiseks, kasvatamiseks ja juhtkoeraks treenimiseks annab 6400 eurot ehk vanas rahas 100 000 krooni prillipoodide kett Pro Optika.
«Ka juhtkoera kasvatamine ja treenimine haakub meie tegevusega: on inimesi, keda saame aidata prillide ja läätsedega, ning on inimesi, keda saab aidata tubli juhtkoer,» ütles Pro Optika prillipoode pidava OptiPRO OÜ juhatuse liige Bruno Lauri.
Juhtkoera kasvatamine ja koolitamine pole odav lõbu. «Kutsikas maksab omajagu, loom vajab süüa ning talle on tarvis teha kallid silma- ja puusauuringud,» selgitas Veronika Malm. «Juhtkoer ongi väga kallis koer, sest tihti kasvatavad teda kasvuperes mitu inimest suure hoole ja armastusega nagu oma pereliiget.»
Roosi eest küsis kasvataja 1000 eurot. Eestis on retriiverikutsikad küll veidi odavamad, ligi 640 eurot nelja käpa, saba ja niiske nina eest, aga paraku polnud kodumaal praegu juhtkoerte koolile sobivat kutsikat saada.
Pikk koolitee
Esimese aasta elab Roosi muretut kutsikaelu: ta saab palju joosta ja mängida, kuid nende toredate asjade kõrval õpetatakse talle selgeks ka koeraelu põhitõed ehk «siia!», «istu!», «lama!», «koht!» ja «oota!».
Juhtkoera töö õppimine algab enamasti aasta ja kahekuuselt ning kestab neli-viis kuud. Viimased kuud õpib koer ametit oma tulevase peremehe-perenaisega. «Koera juhib ju inimene, mitte koer ei juhi inimest,» selgitas Malm. «Kui inimene ei oska koera juhtida, siis pole talle temast kasu. See on nii nagu autoga: kes ei oska sõita, sellel pole kallist Mercedesest mingit kasu, selline inimene jääbki uhket autot kaugelt vaatama.»
Roosi tulevast omanikku pole veel välja valitud, sest juhtkoer ja inimene peavad loomult sobima, aga Roosi loomus on alles väljakujunemisjärgus. Püsige meie lainel ja saate teada, kelleks Roosi kasvab, sest Tartu Postimees hoiab oma paar aastat tema käpakäigul silma peal.