Päevatoimetaja:
Emily Lieberg
+372 730 0138
Saada vihje

20 kliinikute juhti kirjeldavad uues avalikus kirjas, millist kliinikumi juhti nad vajavad

Copy
Üks viimaseid olulisi nõupidamisi kliinikumi juhtimiskriisi lahendamiseks koos ministri, rektori ja linnapeaga. Nõupidamisi tuleb palju veel.
Üks viimaseid olulisi nõupidamisi kliinikumi juhtimiskriisi lahendamiseks koos ministri, rektori ja linnapeaga. Nõupidamisi tuleb palju veel. Foto: Kristjan Teedema

Täna hommikul kell 6.30 laekus Tartu Postimehe postkastis järjekordne avalik kiri Tartu ülikooli kliinikumi 20 juhtivtöötajalt. Avaldame selle muutmata kujul.

«Meie avalik kiri avas debati, mida ühiskond Tartu Ülikooli Kliinikumilt ootab ning kuidas ja millises suunas kliinikumi juhtida tuleb. Kliinikumi jaoks on täna tähtsaim ülesanne leida uus juht, jututubadega tekkinud kriisi ei lahenda.

Kliinikumi uuelt juhilt ootame arusaamist, kuidas ravi, õppe- ja teadustöö ülikoolihaiglas integreeritult toimivad. Uuel juhil peab olema visioon Tartu Ülikooli Kliinikumi ja partnerhaiglate koostööst, mis tagab patsientidele parima ravi kogu teeninduspiirkonnas. Tähtis on tervik, mis eeldab haiglate kaasamist, mitte kamandamist.

Kliinikumi juhtimine eeldab head haridust. Samuti vajab kliinikumi juht eelnevat pikaajalist juhtimiskogemust, et saaks hinnata kandidaadi juhtimisvõimet, oskusi ja töö tulemusi.

Juhatuse valimise korda tuleb muuta nii, et enne kandideerimist ei saa lõdvendada konkreetsest isikust lähtuvalt nõudeid kandidaadile, nagu juhtus praeguse juhatuse esimehe valimisel.

Juhtimistegevuse printsiibiks peab kliinikumis olema parim ravikorraldus ja maksumaksja raha kasutamine parimal mõistlikul viisil. Kliinikumi juhtimine peab lähtuma patsiendist. Raviasutus eksisteerib üksnes patsientidele ning lähtub ravitöö vajadustest.

Uus juht peab pöörama erilist tähelepanu kliinikumi ja ülikooli ühtsele toimimisele, mis eeldab nii kliinilise kui ka akadeemilise tegevuse tähtsustamist ja koostööd. Senine juhatus näeb, et kliiniku juhtimise võib ülikooli vastava kliiniku tegevusest eraldada. Erialaste arengute jaoks saab sellist võimalikku muutust pidada ainult traagiliseks.

Juht peab korraldama sisekommunikatsiooni nii, et otsused on läbi arutatud alajuhtidega ning veenvalt selgitatud kõigile töötajatele.

Vajame uut juhti. Empaatiavõimelist ja mõistlikku.»

Kirjale on alla kirjutanud:

Prof Margus Lember, sisekliiniku juhataja

Prof Jaan Eha, südamekliiniku juhataja

Dr Rein Kermes, sisekliiniku direktor

Dr Aivar Ehrenberg, naistekliiniku direktor

Dr Ago Kõrgvee, anestesioloogia ja intensiivravikliiniku direktor

Prof Joel Starkopf, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja

Prof Vallo Tillmann, lastekliiniku juhataja

Dr Marika Kirss, lastekliiniku direktor

Dots Sven Janno, psühhiaatriakliiniku juhataja

Dr Anu Tamm, ühendlabori direktor

Dr Taavo Seedre, stomatoloogiakliiniku juhataja

Prof Helle Karro, naistekliiniku juhataja

Prof Urmas Lepner, kirurgiakliiniku juhataja

Dr Rein Kuik, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor

Dots Kuldar Kaljurand, silmakliiniku juhataja

Prof Aare Märtson, traumatoloogia ja ortopeediakliiniku juhataja

Dots Pilvi Ilves, radioloogiakliiniku juhataja

Prof Pille Taba, närvikliiniku juhataja

Dr Rain Jõgi, kopsukliiniku juhataja

Dr Rein Kolk, südamekliiniku direktor

Tagasi üles