- Lennukiangaar Roosi tänaval, viljahoidla raudtee lähedal ja Tartu veetornelamu.
Tartus on raudbetoonist hooneid, mis kahe silma vahele jääda ei saa. Iseasi on, kes neid päriselt märkab. Või kes üldse on midagi kuulnud ehitusinsener August Komendandi pärandist Eestis ja tema hilisemast rahvusvahelisest karjäärist maailmakuulsate arhitektidega.
Kuid tema töö jäljed püsivad endiselt linnapildis. Eesti Rahva Muuseumisse viiva Roosi tänava äärsest kahest lennukiangaarist esimene on valminud 1926, teine 1936.
See teine on ehitatud insener August Komendandi projekti järgi. Linna südamest teisel pool, raudtee taga kõrguvate Tartu Milli viljamahutitega on inimesed linnapanoraamis harjunud. Otse trepitorni külge jääva viieteistkümne kõrge mahuti insenertehniline looja on August Komendant.
Võlutud betoonist
Tallinnas Rotermanni soolalaos jaanuaris avatud näituse «Betoonist võlutud. August Komendant» koostas arhitektuuriloolane Carl-Dag Lige. Tema sõnul on August Komendant ehitus- ja projekteerimisvaldkonna tippspetsialist, kellesarnaseid Eestis 20. sajandil palju ei olnud.
Kui Komendant Eestist 1944. aastal emigreerus, elas ta algul Saksamaal, pärast seda Ameerikas ning töötas 18 aastat koos maailmakuulsa arhitekti Louis Kahniga. «Kui Komendant poleks Eestist lahkunud, oleks Eesti talle ikkagi väikseks jäänud,» arvab Carl-Dag Lige. «Betoon oli ta elu armastus.»
Ehitusinsener August Komendandi lend maailmaareenile algas aga ühest Raadi lennujaama angaarist. «Te vaadake seda horisontaalset betoontala, see on 26 meetrit pikk,» osutab Carl-Dag Lige, imetledes angaari külgseinu ühendavale sildele, mille alt mahtus lennuk sisse ruleerima.
Uue angaari rajamist hakati Raadile kavandama 1934. aastal. Samal aastal lõpetas August Komendant õpingud Dresdeni tehnikaülikoolis raudbetooni staatika erialal ning ta töökohaks sai teedeministeeriumi avalike tööde osakond. Raadi lennuvälja uus angaar oli August Komendandi esimene vastutusrikas ülesanne, millega sai ta hästi hakkama, tõustes raudbetooni asjatundjate esiritta esialgu Eestis ning pärast teist maailmasõda ka nii Lõuna- kui ka Põhja-Ameerikas.