Vähikliiniku juht Peeter Padrik ei ühinenud kollektiivse vaatega, mis ta meelest ei ole kogu tõde

TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Peeter Padrik leiab, et igaüks peab oma peaga mõtlema.

FOTO: Margus Ansu

Täna ajakirjanduses ilmunud kliinikumi juhtivtöötajate umbusaldusavalduse all puudub hematoloogia-onkoloogiakliiniku juhataja Peeter Padriku nimi. Ta ütleb, et talle ei meeldi grupimõtlemine ning et see poleks ta meelest aus, kui ta ühineks käsitlusega, mis tema vaatepunktist ei ole tõde.

Doktor Peeter Padrik, miks teie kliinikumi nõukogu juhi Urmas Klaasi tagasiastumist ei nõua, kui lõviosa kliinikute juhte, neid on üheksateist, seda teevad?

Minu allkirja ei ole seal sellepärast, et ma olen varem väljendanud teistsugust seisukohta. Täna ilmunud avalduse koostamisse ei ole mind kaasatud, mulle sellega ühinemist ei pakutud.

Täpsustage palun, kus te avaldasite oma teistsuguseid seisukohti.

Ma avaldasin oma seisukohta kliinikute juhatajate ja kliinikumi asutajate esindajate ning nõukogu liikmetega kohtumisel. See leidis aset 24. jaanuaril.

Ma leian, et asjade ajamine nii suures asutuses, nagu seda on kliinikum, ühe persooni isikuomadustele keskendudes ei ole konstruktiivne. See on mõneti ühekülgne.

Mina olen pärast juhtimiskriisi tekkimist kohtunud juhatuse esimehe Priit Eelmäega ja arutanud temaga probleemid läbi, ja me oleme vastastikku leidnud, et kliinikumi ees seisvate ülesannete lahendamisel on võimalik koos töötada.

Mulle tundub, et sedasama on oma põhjalikes aruteludes näinud ka kliinikumi nõukogu liikmed, kes on mitmel koosolekul juhtimisküsimusi ju arutanud. Viimati oli see reedel, 31. jaanuaril, mil moodustati struktuuri- ja juhtimisreformi komisjon.

Need, kes täna paluvad Urmas Klaasi kliinikumi nõukogu juhi kohalt tagasi astuda, leiavad hoopis, et juhtimiskriisi ei ole püütudki lahendada. Teie aga näete, et nõukogu viimasel koosolekul moodustatud struktuuri- ja juhtimisreformi töörühm on üks osa selle juhtimiskriisi lahendusest.

Jaa, muidugi.

Oluline on meeles hoida, et kliinikum ei ole ainult kliinikute juhatajad ja direktorid. Kliinikumis on mitu tuhat töötajat, seal on sadu teisi arste, ja sellesse struktuurireformi töörühma ongi nüüd kaasatud näiteks arstide liidu juht Jaan Sütt. Seal on ka paljude teiste kolleegide esindajana toraalkirurg Tanel Laisaar.

Kui te, Peeter Padrik, käisite Priit Eelmäega kohtumas, siis kas see oli teie enda initsiatiiv?

Pärast umbusaldusavalduse saatmist ja nõukogu liikmete esimest koosolekut jaanuaris saatis Priit Eelmäe oma pöördumise ja vabandused. Ma otsustasin juba siis, et on vaja arutada neid küsimusi sisuliselt.

Kas kliinikumi juht Priit Eelmäe tuli ise te kabineti uksele koputama, et istume maha, Peeter Padrik, ja hakkame asju sisuliselt arutama?

Ei, nii see ei olnud. Ta saatis elektronkirja, kus ta kutsus üles arutelule, ma seda sõnastust täpselt ei mäleta. Ilmselt paljud kolleegid leisid, et see ei olnud kuidagi piisav…

Ütleme aga nii: mulle ei meeldi grupimõtlemine. Minu meelest juhid ei saa lähtuda grupimõtlemisest. Igaüks peaks mõtlema ise. Seepärast ei saanud ma osaleda sellistes avaldustes praegu.

Mina olen Priit Eelmäega saanud mõistlikult ja konstruktiivselt asju arutada. See ei oleks minust aus, kui ma ühineksin sellise kollektiivse käsitlusega, mis ei ole minu aspektist tõde.

Kas kliinikumi juhi Priit Eelmäe isikuomadused ja juhtimisoskused on head või siiski ka kriitikat väärt, sest miks muidu lõviosa kliinikute juhtidest, ka te ise, saatsite 10. jaanuaril temale umbusaldusavalduse?

Need on väga keerulised küsimused, kuidas korraldada parimal kombel ülikooli ja kliinikumi koostööd. Siin on kindlasti erinevaid võimalusi ja variante. Just sel eesmärgil on see struktuuri- ja juhtimisreform ju nüüd algatatud.

Kindlasti saab juhtimisel teha asju teistmoodi ja paremini. Kindlasti ka sellele juhtimiskriisile eelnenud aasta alguse töökoosolek ning see, kuidas seal koosolekul kliinikumi juhatuse esimees asju käsitles, ei olnud kõige paremini läbi mõeldud.

Kas usute, et keegi ei pea oma kohalt tagasi astuma ning hea töömeeleolu lõpuks taastub.

See sõltub  kliinikumi nõukogust ja kliinikumi juhatuse esimehest. Kliinikumi kõige kõrgem organ põhikirja alusel on kliinikumi nõukogu.

Te usaldate nõukogu?

Usaldan küll.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles