Prokuratuur süüdistab Tartus väidetavalt peksa saanud naist valeütluste andmises (3)
4. veebruar 2020, 14:39
/nginx/o/2019/09/03/12525448t1hbaaa.jpg)
Möödunud aasta septembris pöördus toona 27-aastane Mari-Liis Klein Tartu ülikooli erakorralise meditsiini osakonda väitega, et sai tänaval peksa. Naise silm oli tõepoolest sinine ning lisaks tuvastati tema kehalt veel mõned väiksemad vigastused. Nüüd aga süüdistab prokuratuur teda valeütluste andmises ja ütleb, et tegelikult rünnakut polnud. Klein jääb endale kindlaks.
Naine rääkis sügise hakul, pärast meedikute poole pöördumist Tartu Postimehele, et oli õhtul jalgrattaga töölt koju sõitnud ning Tähe tänava alguses peatasid teda võõrad noormehed, kellest üks küsis suitsu. Et naisel polnud sigarette pakkuda, olevat teda vastuseks tabanud tugevad rusikahoobid näkku.
«Kaks noormeest seisid kõnniteel. Üks viskas mind peatades kätt ja küsis, kas suitsu on pakkuda. Vastasin, et kahjuks ei ole. Kohe pärast seda lõi teine mees jalaga mu ratast. Komistasin ja esimene kutt lõi kaks korda näkku,» kirjeldas naine toona.
Rünnak ei leidnud tõendamist
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Tatjana Tamm täpsustas nüüd, et ööl vastu 2. septembrit pöördus politsei poole 27-aastane naine, kes teatas ka seal, et Tartus Tähe tänaval ründasid teda kaks tundmatut meest. «Politsei alustas võimalike kurjategijate tabamiseks kriminaalmenetlust ja uurija kuulas kannatanu üle. Politsei jätkas tõendite kogumist ja tõendeid analüüsides jõuti järeldusele, et sellist kuriteosündmust ei toimunud. Seetõttu lõpetas politsei prokuratuuri loal menetluse ja seda lõpetamist ei vaidlustatud,» selgitas Tamm.
Prokuratuur ei soostunud praeguses kohtumenetluse etapis avalikult ütlema, milliste tõendite alusel jõudsid uurijad veendumusele, et rünnakut ei toimunud, ning millest olid sel juhul tingitud naisel tuvastatud kehalised vigastused. See saab selgeks kohtus.
Küll aga tuletas prokurör meelde, et kannatanu või tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadlikult valeütluste andmine on kuritegu. Kuna kõnealuses juhtumis väitis naine, et teda ründasid kaks tundmatut meest, kuid seda tegelikult ei juhtunud, esitaski prokuratuur kaebajale süüdistuse hoopis valeütluste andmises ja sellekohane kriminaalasi on läkitatud kohtusse. Eelistung peab toimuma 24. märtsil.
Karistusseadustik näeb valeütluse andmise eest ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. «Veel on vara öelda, millist karistust prokuratuur kohtus taotleb, kuid kindlasti arvestatakse kõiki süüd ja süüdistatavat puudutavaid asjaolusid,» jätkas Tamm.
Prokurör nentis, et selline valeütluste andmine on pigem haruldane kuritegu, sest inimesed pöörduvad politsei poole üldjuhul sooviga saada abi. «Julgustame kõiki abi saamiseks võimalikult kiiresti politsei poole pöörduma. Isegi kui politseil ei õnnestu alati kurjategijat tabada, ei ole põhjust karta valeütluste andmise tõttu kohtu ette sattumist,» rääkis ta. Süüdistus valeütluste andmises esitatakse üksnes siis, kui on tõendatud, et politseile kirjeldatud kuriteosündmust ei ole üldse toimunud ning seda on tehtud teadlikult ja tahtlikult.
Kinnitab juhtunut
Mari-Liis Kleini juhtum pakkus möödunud aastal ohtralt kõneainet, sest veidi varem, 16. augustil oli Tartus Turusilla lähedal väidetavalt rünnatud teist noort naist ning inimesed kippusid oma oletustes neid juhtumeid siduma.
Tamme sõnul tegi politsei Turusilla juures toimunu uurimiseks kõik võimalikud uurimistoimingud, kuid ka seal ei ilmnenud ühtegi viidet võimalikele kahtlusalustele. «Kuna tõenditega ei õnnestunud kuriteo toime pannud inimest tuvastada, lõpetas politsei uurimise prokuratuuri loal. Kui selle kohta tuleb välja uut infot, jätkatakse menetlust.»
Mari-Liis Klein ei soovinud kurvaks ja kummaliseks kujunenud olukorda Tartu Postimehele pikemalt seletada, ent teatas, et jääb endale rünnaku toimumise asjus kindlaks. «Mul ei ole põhjust selle kohta valetada. Aitasin politseid nii, kuidas oskasin,» lausus ta. «Ma ei oska praegu rohkem midagi öelda, kõik on segane. Minu jaoks on valeütluste andmise süüdistus järjekordne trauma,» lisas ta.