Miks peab kliinikumi nõukogu esimees Urmas Klaas tagasi astuma?
Kommenteerib professor Margus Lember

Professor Margus Lember.

FOTO: Laila Kaasik

Eelmisel nädalal valitses kliinikute juhtide keskel otsekui vaikus. Nüüd näib torm tõusnud olevat, kuna Tartu ülikooli kliinikumi juhtivtöötajad leiavad, et hoopis Urmas Klaas ei saa oma ülesannetega hakkama kliinikumi nõukogu juhtides.

Tartu ülikooli kliinikumi sisekliiniku juht ja ülikooli meditsiinivaldkonna dekaan Margus Lember, teie ja veel 18 kliinikumi juhtivtöötajat on täna meedias ilmunud avaldusele alla kirjutanud. Urmas Klaas peab nõukogu juhi kohalt tagasi astuma, miks?

Kuna ootasime reedel 31. jaanuaril toimuvat nõukogu koosolekut, mis sai nädal varem kokku lepitud, siis otsustasime, et anname lahenduseks aega ja seni teemat ei kommenteeri.

Aga see, kuidas nõukogu oma koosoleku reedel kokku võttis, leevendust ei näidanud. Nõukogu kooslekul ei tegeldudki küsimusega, mille meie seadsime põhiküsimuseks ehk juhtimiskriisiga.

Preventiivselt andis nõukogu esimees, linnapea Urmas Klaas meedia vahendusel teada, et juhi küsimust isegi ei arutata. See oli üllatus.

Avaldusele allakirjutanute hulgas on kliinikute juhatajaid ja direktoreid. Kui palju vaeva tuli selle kiire üksmeele saavutamise nimel näha?

Kliinikute juhatajatega suhtleme väga tihedalt, eriti praeguses olukorras. Ja see oli kollektiivne otsus, et tuleb märku anda, et asi on lahendamata.

Avalduses on read, mis ütlevad, tsiteerin: «…nõukogu esimees peab taanduma ja vastutama, kuna ta ei ole oma tööga hakkama saanud ning õigustab emotsionaalselt vägivaldse juhtimisstiili jätkumist Tartu ülikooli kliinikumis. Süü lasub Tartu ülikooli nõukogul tervikuna. Nõukogu ei ole aru saanud ülikooli ja haigla omavahelise toimimise tasakaalust ning pole astunud mõistlikke samme selle tasakaalu saavutamiseks.» Need on väga karmid read. Te mõtlete seda sõna-sõnalt?

Ma ei oska kommenteerida seda, mis toimub nõukogu sees, aga olukorras, kus meie pöördumisele, mis on kuu aega tagasi tehtud ja mille järel nõukogu kolmel korral on kokku saanud... Ja kus väidetavalt isegi päevakorda ei võeta kliinikumi juhatuse esimehe küsimust ega anta meile tagasisidet, siis see asi on lahendamata. Meie vaates on küll pall nõukogu käes. Nõukogu korraldab tööd ja nõukogu juhib nõukogu esimees.

Allakirjutanute hulgas ei ole nahahaiguste kliiniku juhti Külli Kingot ega vähikliiniku juhti Peeter Padrikut. Kas nemad on erimeelt või te ei saanud kõiki sajaprotsendiliselt kätte töölähetuste tõttu või muudel põhjustel.

Avaldusele kirjutas alla enamik, valdav enamik. Mitte sada protsenti. See on väga suur üksmeel, et see samm tuli astuda.

Kas see, et mõned on puudu, väljendab ka teistsuguseid arvamusi?

On erinevaid põhjusi, on isiklikku hirmu, mis on täiesti arusaadav, on seda, kes oma veendumuse kohaselt ei soovitud just sellise sõnasutusega kaasa tulla.

Mis see lahendus on?

Lahendus on selge, et praegune klinikumi juhatuse esimees ei saa jätkata, see kriis kestab, see on sügavalt häirinud töörahu.

Struktuurireform on hoopis teisejärguline asi?

Nii nagu me oleme kõnelnud juba siis, kui oli kohtumine nõukogu liikmete ja kliinikumi asutajate esindatega, siis struktuurireform, ja just korralikult läbi analüüsitud reform, suur reform, on vajalik ette võtta ja ellu viia.

Aga sellele eelneb esimene punkt, et praeguse juhatuse esimehega ei ole võimalik koostööd teha. Kõik need reformiplaanid on head ja õiged, aga need on järgmised sammud.

Mida te ootate, et nõukogu juht Urmas Klaas täna ette võtaks?

Ma loodan, et nõukogu arutab seda teemat. Kui ruttu, ei oska prognoosida. Asi vajab lahendamist.

Klaas sattus skandaali ka SA Kultuurilehe nõukogu juhina

Aastal 2013 sattus Urmas Klaas skandaali sihtasutuse Kultuurileht nõukogu esimehena, kui ta määras Sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks Kaur Kenderi. Sellele ametissenimetamisele järgnesid koondamised lehe toimetuses, millele omakorda järgnes toimuva üleüldine hukkamõist kultuuriringkondades ja avalikkuses.

Kenderi käe all jõudis ilmuda vaid üks number Sirpi, seejärel pani ta ameti päevapealt maha.

Nn Kenderiaana lõppes sellega, et ametist astus tagasi kultuuriminister Rein Lang.

Tagasi üles