/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2020/02/03/12913254t1h4425.jpg)
Arvestades seda, et tänavu saab Tartumaal tolmuvaba katte üks teelõik, see on 9,8 kilomeetrit Vorbuselt Kardlasse, ja Jõgevamaal seitse objekti kogupikkusega 17,1 kilomeetrit, on kõigi riigiteede tolmuvabaks saamine üksnes kauge unistus.
Tartumaal saab tänavu tolmuvabaks üks kruusatee (1)
Tartumaal on kruusakattega riigimaanteid 430 ja Jõgevamaal 384,6 kilomeetrit. Uues teehoiukavas võetud siht ütleb, et tolmuvaba katte peaksid saama sellised riigiteed, kus on oluline kasutuskoormus, see tähendab üle 50 auto ööpäevas. Maanteeameti Lõuna regiooni strateegilise planeerimise juht Urmas Mets nentis, et selle piiri ületab Tartumaal 262,7 ja Jõgevamaal 152,5 kilomeetrit.
Pikk nimekiri
Kogu Eestis on riigile kuuluvaid kruusateid 4650 kilomeetrit, millest selliseid, kus liikleb alla 50 auto ööpäevas, on 2578 kilomeetrit, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergštein.
Ta selgitas, et kalkulatsioonide kohaselt on kruusateedele katete ehitamise tasuvuse piir kruusateed, millel keskmine liiklussagedus on 200 autot ööpäevas, juhul kui investeeringu maksumus on 100 000 eurot kilomeetri kohta. Teehoiukava põhjal on arvestatava kasutusega sellised kruusateed, kus keskmine liiklussagedus ületab 50 autot ööpäevas. Selle järgi on praegu defineeritud arvestatava kasutusega kruusatee.
Mets selgitas, et igal maanteel loendust ei tehta, kuid liiklusloenduse andmed saadakse analüüsiga, kus arvestatakse nii eri aastatel loendatud andmeid kogu riigiteede võrgul kui ka muid näitajaid.
2020. aastal ehitatakse riigi kava järgi tolmuvaba kate 52 objektile, kokku 222,5 kilomeetrit. Praegu valmistatakse ette ehitustööde tegemiseks korraldatavaid riigihankeid, nendeks töödeks kavandatud raha on tänavu 15,5 miljonit eurot.
Olulise kasutuskoormuse piiri 50 autot ööpäevas ületab Tartumaal 262,7 ja Jõgevamaal 152,5 kilomeetrit riigi kruusateid.
Aasta algul kinnitatud teehoiukava juures on ka 2020.–2023. aasta finantsplaan, kuid Metsa sõnul võib ette tulla muudatusi vastavalt sellele, kui palju raha on tegelikult kasutada. Ta selgitas, et kruusateedele katete ehitamise otsustamisel arvestatakse viit peamist kriteeriumi: liiklussagedust, raskeliikluse osakaalu, bussiliine ja nendega kaetud teelõigu pikkust, tolmu mõju elukeskkonnale ning teed kasutavate inimeste arvu.
Erijuhtumitena käsitletakse objekte, mis asuvad rekonstrueeritavate objektide läheduses ja kust on seega võimalik saada väikese veokaugusega katte ehitamiseks vajalikku freespuru. Nende parameetrite alusel arvutatakse igale kandidaatobjektile koondindeks, mis on objektide reastamise alus. Täpsemalt on võimalik remondiobjektide valiku meetoditega tutvuda maanteeameti kodulehel.
970 kilomeetrit tehtud
Viimase seitsme aastaga on tolmuvaba katte saanud kõik suurema kasutusega kruusateed, kus liiklussagedus on üle 350 auto ööpäevas – neid oli 970 kilomeetrit. Riigi kruusateede võrk on Bergšteini sõnul suures osas sellises seisukorras, mis vajab kraavide kaevamist, muldkeha ning kruusast aluse ehitamist. Enamikule kruusateedele, kus muldkehad ja kraavid olid varem korda tehtud, on juba kate pandud ning järel on külmakerkeohtlikud või sisuliselt ilma muldkeha ja kraavideta kruusateede lõigud ning seetõttu on kruusateele katete ehitamise hind kilomeetri kohta kõrgem.
Kuid lisaks riigi kruusateedele on veel hulk omavalitsuste teid. Kohalike teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt omavalitsuse üksuste valikutest eelarve koostamisel, märkis Bergštein. Kohalike teede hoidu on võimalik rahastada omavalitsuse maksutuludest, kaupade ja teenuste müügist saadud tuludest, muudest tegevustuludest, riigilt teedele sihtotstarbeliselt eraldatud rahast, sh välisvahenditest.
Riigieelarvest toetatakse omavalitsusi teehoiu ülesande täitmisel võimalust mööda ning riigipoolne sihtfinantseerimine on kohalike teede hoiu lisarahastamine. Riik toetab kohalike teede hoidu nn valemipõhise toetuse – see arvutatakse maanteedele ja tänavatele pikkuse alusel kokkuleppelise koefitsiendiga 1 : 5 – ning juhtumipõhise toetuse kaudu. Valemipõhine toetus on kokku 29,3 miljonit eurot aastas. Juhtumipõhine toetus on aastas varieerunud kuue ja üheksa miljoni euro vahel.
Kuidas tänavune talv kruusateedele mõjunud on?
:format(webp)/nginx/o/2020/02/03/12913255t1hdff6.jpg)
Vastab maanteeameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja:
Selle aasta talvel on olnud taas muutlikud ilmaolud ning kindlasti ei mõju see hästi kruusateedele. Sama olukord oli kruusateedega ka näiteks 2017. aasta kevadel, kui talvised ilmaolud olid pehmed.
Kruusateede muldkehad on paljudel juhtudel välja ehitamata või rajatud vanadele muldkehadele, millel puudub korralik filtratsioon. Olukorda on võimalik leevendada ja seda tehakse, kuid igale poole jõudmine võtab aega. Kõige efektiivsem ja kiirem moodus kruusatee katet hooldada on selle hööveldamine, ent enne alustamist tuleb enamasti ära oodata teepinna tahenemine. Märja kruusakihi liigutamine ühest teeäärest teise ei anna oodatud tulemust. Kruusateede kulumiskihi taastamiseks kasutatakse keskmiselt 30 tonni purustatud kruusa kilomeetri kohta.
Siiski tuleb praeguses olukorras arvestada, et teedele tuleb seada massipiiranguid, vältimaks nende veelgi suuremat kahjustamist. Maanteeamet loodab väga, et raskevedusid teostavad ettevõtted nendest kinni peavad.
Praegu kehtivate massipiirangute kohta leiab infot Targa Tee portaalist tarktee.ee.