Jonna Pechter: anna mulle oma ID-kaart, ma teen su rikkaks!

Jonna Pechter
, Bigbanki Eesti äriüksuse juht
Copy
Jonna Pechter
Jonna Pechter Foto: Erakogu

Investeerimishullus toob endaga kaasa pettuste laine, sest suurt ja kiiret raha taga ajavatel inimestel on suured emotsioonid, mida petturid osavalt ära kasutavad.

Investeerimispettustest ja muudest seesugustest kelmustest on viimasel ajal meedias väga palju räägitud. Fear of missing out ehk heast diilist ilma jäämise kartus on suurte investorite seas laialt levinud mure, kuid mida rohkem räägitakse investeerimisest ja rahatarkusest meedias, seda rohkem tekib juurde inimesi, kes tahaksid olla need järgmised suured kujud nagu Jeff Bezos, Bill Gates või Mark Zuckerberg. Neid inimesi ühendavad mitmed erinevad omadused, kuid välja tasuks tuua see, et nemad ei annaks kunagi oma ID-kaarti kellegi teise, eriti veel võõra inimese kätte.

Kui keegi paluks kirjutada oma allkiri tühjale paberile, siis kas nõustuksid või kahtlustaksid, et palujal võivad olla kurjad plaanid? Kui aga keegi võõras inimene palub sul anda oma ID-kaart koos paroolidega, kas annaksid?

Ilmselt teab teoorias igaüks, et too võõras saab anda sinu nimel juriidiliselt kehtivaid allkirju mistahes dokumendile. Elus on igal sündmusel aga kontekst ning igal ettepanekul põhjendused, tihti ahvatlevad, nii et otsustatakse riskida.

Kirjutan sellest kõigest seetõttu, et üllatavalt palju on juhtumeid, kus inimesed on andnud oma digitaalse identiteedi võõrale, kes seda väga kurjalt ära kasutab. Ohvriks sattunud on enamasti ehmunud, kurvad ning väga suures jamas.

Kõik inimesed ei ole rumalad ning lihtsalt niisama nad kellelegi oma digitaalset identiteeti andma ei lähe. Aga samamoodi, nagu Liis Haavel oli vanainimeste suhtes tähelepanelik, hoolitsev ja veenev, leiavad teisedki petturid inimestega kiirelt ühise keele ning pakuvad midagi, mis neile korda läheb.

Mõnikord pakutakse inimesele kõrge palgaga tööd ning tööülesannete täitmiseks peab inimene andma oma ID-kaardi ja paroolid ülemuse kätte. Lisaks kästakse tal minna pangakontosid avama ning ennast pankades tuvastama. Loomulikult ei taha ju heast, tasuvast ja konti mitte murdvast töökohast ilma jääda!

Digimaailmas võrdub oma ID-kaardi ja selle paroolide andmine võõrale kaustikutäie tühjade paberite allkirjastamisega.

Tihti pakutakse võimalusi investeerimiseks kuskil välismaal. Lubatakse meeletut tootlust ning suunatakse inimene kas ise laenu võtma või küsitakse tema ID-kaart ja paroolid ning lubatakse abi investeerimistegevuste korraldamisel. Ilmselgelt tundub ju hea mõte võtta ka 20-protsendise aastaintressiga laenu, kui investeeringu tootlikkus peaks lühikese ajaga olema tuhandeid protsente. Igaüks tahaks ju ühe eduka tehingu tulemusel kiirelt rikastuda ning kui sõber on enda raha juba teele pannud, siis tunduks talumatuna mõte oma konservatiivsuse tõttu edasi tööd rügada, samal ajal kui sõber puhkab palmi all. Ja nii riskitaksegi, isegi kui täpselt aru ei saa, kuhu see raha täpselt nüüd läks või kelle käes su ID-kaart nüüd ongi – sest muidu šampanjat ju ei joo.

Kui ID-kaart ja paroolid on võõrale loovutatud, on tema võimalused tegutsemiseks piiritud. Ta võib luua sinu nimele Smart-ID konto, mis võimaldab tal anda sinu nimel juriidiliselt siduvaid digitaalseid allkirju ka siis, kui ta on ID-kaardi juba tagastanud ning sa muudad paroolid kenasti ära.

Kurjategija saab luua sinu nimele pangakonto, saab võtta laenu ükskõik mitmest kohast, saab allkirjastada ükskõik milliseid lepinguid ning võtta sulle ükskõik milliseid kohustusi. Lisaks pääseb see võõras ligi sinu pangakontodele ning saab endale võtta kogu raha. See inimene pääseb ligi ka sinu alaealiste laste kontodele.

Teenusepakkujatel pole põhjust midagi kahtlustada. Pealegi saab identiteedivaras ligi su andmetele rahvastikuregistris ja maksuametis – nii on tal esitada korrektsed andmed ja õiged vastused kontrollimisel.

Oma ID-kaardi võõra kätte andmise tagajärjed võivad olla katastroofilised. Kui identiteedivaras on teinud sulle sinu teadmata ka Smart-ID konto, siis võib probleeme lisanduda pikalt. Kui kahtlustad, et võid olla pettuse ohvriks langenud või langemas, siis tasub kindlasti pärida Smart-ID-d haldavalt SK ID Solutions ASilt hiljuti avatud konto kohta. Samuti peaks igal juhul tegema avalduse politseisse.

Digimaailmas võrdub oma ID-kaardi ja selle paroolide andmine võõrale kaustikutäie tühjade paberite allkirjastamisega. Rahaasjades kehtib reegel: kui midagi tundub liiga ilus, et olla tõsi, siis see ei olegi. Tuleb aru saada, et tasuta juust on ainult hiirelõksus ning ükskõik millise jutu peale ei tohi oma ID-kaarti ega paroole anda mitte kellegi kätte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles