Hiie kaitsjad protestivad raie, motovõistluste ja kaevandamise vastu
31. jaanuar 2020, 07:24
Möödunud sügisel plaanis riigimetsa majandamise keskus (RMK) teha Elva vallas Tulimäe hiies hooldusraie üraskikahjustuste vältimiseks. Kui algul põrkus plaan pärandikaitsjate vastuseisule, siis hiljem nihkus tööde algus kevadesse varakult jahenenud ilmade tõttu. Nüüd on hiiekaitsjad kogumas allkirju hiies kruusa kaevandamise, raie ning motokrossivõistluste keelamiseks.
Veebilehel petitsioon.ee väljendavad Tulimäe hiie eestkostjad muret selle üle, kuidas elurikkus hiies säilib. Nende hinnangul pole 50–60 aasta eest Tulimäele istutatud kuused elujõulised ning on langenud juurepessu ja üraski ohvriks.
Samas pole hiiekaitsjad nõus RMK kavaga metsast välja lõigata üraskikahjustusega puud ning istutada asemele uued kuused.
Seda, kas istutada raie järel sinna noored puud või lasta Tulimäel vohada ainult sarapuul, mis varjab teiste puude kasvamiseks vajaliku valguse, peame üheskoos kogukonnaga veel arutama, ütles RMK peametsaülem Andres Sepp.
«Oleme metsa loodusliku taastumise poolt, mis oleks pühapaigas õige teguviis,» ütles üks petitsiooni eestvedajaid, Rannu rahvamaja juhataja Liis Jaamets. «Pühad paigad saavad olla nii ehitised kui kohad ja kui mõni kirik on lagunenud, siis seda ju ometi hoitakse ega lammutata maha,» arutles Jaamets.
«Tulimäe hiis on samamoodi püha paik ja see on masendav, et kui aastasadu pole eestlastele maausku lubatud, siis nüüd, kui selleks on võimalus, läheme ise oma iidsete pühapaikade kallale,» lisas ta.
Kuivanud puud
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul on kohalike mured mõistetavad, kuid petitsioonile allkirjade kogumisega tema sõnul probleemi ei lahenda. Tema sõnul saab lahendus tulla vaid aruteludes. 2011. aastal taotles RMK Tulimäe Kaarsemäe osale kruusakaevanduse rajamist, kuid Rannu vallavolikogu ei nõustunud sellega, ja Sepa sõnul ei kavatse RMK seal enam kaevandada.
«Vajaduse korral on RMK nõus kohalikega arutama, kuidas murdunud puid välja viia ja võsa eemaldada,» ütles Sepp.
Tulimäe hiis on samamoodi püha paik ja see on masendav, et kui aastasadu pole eestlastele maausku lubatud, siis nüüd, kui selleks on võimalus, läheme ise oma iidsete pühapaikade kallale, ütles üks petitsiooni algatajaid Rannu rahvamaja juhataja Liis Jaamets.
«Tulimäel on puud laiguti kuivanud selliselt, et püsti jäetavaid terveid puid ei olegi,» selgitas Sepp. «Seda, kas istutada raie järel sinna noored puud või lasta Tulimäel vohada ainult sarapuul, mis varjab teiste puude kasvamiseks vajaliku valguse, peame üheskoos kogukonnaga veel arutama,» lisas ta.
Sepa sõnul on kohalike elanike soov üraskikahjustuse levikut ohjeldada, mistõttu ei saa piirduda ainult kuivanud puude raiumisega, vaid tuleb tekitada üraskipüünisena töötavaid tooreid puid ning need õigel ajal metsast välja vedada. Sepp lisas, et üraskite ohjeldamiseks oleks kõige õigem alustada raiet kevadel.
Veel ei meeldi petitsiooni algatajatele Tulimäel korraldatavad motovõistlused ja -treeningud, mis nende hinnangul pühapaika ei sobi ning Jaametsa hinnangul võivad need hirmutada muu hulgas Tulimäe lähedal pesitsevat looduskaitsealast liiki.
Lärmakad võistlused
Tulimäel motovõistlusi korraldav Riho Kollist sõnas, et nagu petitsiooni algatajad, ei mõista temagi, miks on vaja seal puid raiuda, kuid motovõistluste korraldamise keelu nõudmisega teeb petitsioon tema hinnangul motosportlastele ülekohut.
Seda, kas istutada raie järel sinna noored puud või lasta Tulimäel vohada ainult sarapuul, mis varjab teiste puude kasvamiseks vajaliku valguse, peame üheskoos kogukonnaga veel arutama, ütles RMK peametsaülem Andres Sepp.
«Seal on kaks karjääri, üks RMK oma ja teine eraomaniku käes ning viimane on meile võistlusteks loa andnud,» ütles Kollist. Mis aga puutub etteheitesse, et motovõistlused teevad liialt lärmi, siis ses asjas nimetab Kollist petitsiooni kirjutajaid «ila ajavateks vanamuttideks, kes üritavad igavusest maailma päästa». Kollisti sõnul toimuvad võistlused karjääris ehk kohas, kus pole nagunii puid, ning mootorratastega ei sõideta ohvrikivide juures ega mujal hiiemetsas.
Keskkonnaameti Lõuna regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma ütles, et ametilt pole võistlusteks kooskõlastust küsitud ja väljaspool kaitsealuseid objekte pole sel ka õigust kooskõlastust nõuda ega motosõitu reguleerida.
Keskkonnaameti nõunik Agu Leivitis on märkinud, et mootorsõidukite müra seniste teadmiste põhjal kotkaid eriti ei häiri, näiteks mõned pesapaigad on päris suurte teede lähedal.