Prokuratuur aktsepteerib Suvorovi asjus langetatud riigikohtu otsust

Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriadjade prokurör Margus Gross.

FOTO: Margus Ansu

Tartu endine abilinnapea Artjom Suvorov peeti korruptsioonikuritegudes kahtlustatavna kinni 2017. aasta 18. oktoobril. Tänsa andis riigikohus teada, et ei võta Lõuna ringkonnaprokuratuuri Margus Grossi kaebust menetlusse ning Tartu endine abilinnapea Suvorov sai lõplikult kohtus õiguse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Gross sõnas, et kohtuotsus lõplik ja prokuratuur aktsepteerib seda. Ta selgitas, et kriminaalmenetlust alustatakse kuriteotunnuste ilmnemisel. Seejärel kogub uurimisasutus kahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks tõendeid, mida menetluse ajal ja pärast kohtueelse menetluse lõppu hindab prokuratuur.

Prokuratuur oli veendunud

«Selles kriminaalasjas olime veendunud, et tõendid kinnitavad kuriteokahtlust ja seetõttu esitasime nende tõendite põhjal süüdistuse ning saatsime kriminaalasja kohtusse. Kohus hindas lisaks meie kogutud tõenditele ka kaitsjate tõendeid ning leidis, et süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kuna prokuratuuri veendumus tõendite põhjal ei olnud muutunud, vaidlustasime osaliselt otsuse ringkonnakohtus ja hiljem matkimisega seotud episoodi ka riigikohtus,» kommenteeris Gross.

Ta jätkas, et prokuratuur viis kriminaalasja kohtu ette, sest süüdistuse esitamiseks olid piisavalt veenvad tõendid. «Alati ei lähe aga kohtu hinnang prokuratuuri omaga kokku ja kui kohus mõistab süüdistatava õigeks ning see otsus jõustub, siis prokuratuur aktsepteerib seda. Õigusriigis mõistab õigust kohus,» ütles Gross.

Õigus kolmes astmes

Tartu maakohus mõistis Suvorovi õigeks mullu märtsis. Prokuratuur kaebas otsuse edasi ringkonnakohtusse, mis jättis maakohtu ostsuse muutmata. Et riigikohus ei võtnud Tartu endise abilinnapea kaasust uurida, jõustus eile Suvorovi õigeksmõistmine.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt lubas Suvorov aidata ja ka aitas aastatel 2015-2017 oma tuttavatel saada Tartu linnalt nende spordiklubidele erinevaid toetusi. Vastutasuks oma ametiseisundi kasutamise eest otsustusprotsesside suunamisel ja mõjutamisel sai Suvorov altkäemaksu nii sularahas kui ka varalist väärtust omavate esemetena kokku üle 600 euro, märkis süüdistus.

Lisaks süüdistas prokuratuur Suvorovit 2017. aastal kolmandale isikule altkäemaksu küsimises, mis seisnes selles, et Suvorov küsis 67-aastaselt mehelt 960 eurot altkäemaksu, seades sellest sõltuvusse viimasega seotud mittetulundusühingule 2000 euro suuruse tegevustoetuse saamise Tartu linnalt.

Tagasi üles