Villu Päärt: sajatus saja asjus

Villu Päärt Foto: Sille Annuk

Kas Urmas Klaasi maandumine Tartu mõjukaimate nimekirja tippu pole liiga turvaline valik? Kuhu jäid tippteadlased, tipparstid või näiteks tippajakirjanikud? Ja mis see Toots siis Monica Randa tiris, kui tol abilinnapeana mõju pole?

Ajakiri Time asus aasta inimest valima 1927. aastal ning vaid mälumängurid suudavad öelda, mille eest said aasta persooniks hiinlanna Soong Mei-ling aastal 1937 koos oma abikaasa Chiang Kai-shekiga.

Küll on paljudel mälusopis fakt, et 1938 valis ajakiri Time aasta inimeseks Adolf Hitleri (lõhnas tulevase sõja järele, Müncheni leping oli sõlmitud) ning veel aasta hiljem Jossif Stalini (oli koos Hitleriga kustutanud kaardilt Poola, NSVL ründas Soomet). Stalin, muide sai Time’i aasta inimeseks ka 1942.

Mõjukaid valides tahab ajakiri rõhutada oma sõna ja valiku mõju. Mõnuleda mõju mõjuväljas. Mullu, Greta Thunberg tekitas jälle globaalse kahina.

Tartu Postimehes äsja ilmunud mõjukate tartlaste esisaja etteotsa paigutati taas linnapea Urmas Klaas, see oli haigutama ajavalt turvaline ja kindel valik. Tubli mees omal kohal – aga kus on üllatus? Linn tiksub kenasti, selle tiksumise taga on tuhandete inimeste töö.

Ometi näib sellegi nimekirja koostamise eesmärk olevat sarnane Time’i aasta persooni valikuga. Ehk ei ole tõesti enam need ajad, kui Tartus ei kukkunud kägu ega murenenud asfalt, kui sellele polnud ühe või teise mõjuvõimsa suurärimehe otsest heakskiitu. Mõned neist on veel tabelis, aga mõju kahaneb. Mõnda pole tabelis või üldse mitte.

Võiks arvata, et mõjukate Tartu kandi inimeste reastamine on sama keeruline nagu Mark Twaini kirjeldus põllumajandusajakirja väljaandmisest.

Olgu, Klaas on kõige mõjukam isik Tartu, sedastab valik. Aga ta juhib linnavalitsust, milles on viis abilinnapead. Selgub, et mõju on neist ainult kahel: Raimond Tamm ja Reno Laidre.

Kolm linnapead käivad raekojas ringi ilma igasuguse mõjuta – Mihkel Lees, Madis Lepajõe ja Monica Rand. Viimane neist valitses linna rahakotti. Mõju ei olnud. Mis see Toots tast siis tiris?

Raekojas on varsti uued abilinnapead.

Edasi, linnasekretär Jüri Mölder on tabelis, kuid koht kasin. Tema sõna mõju näib tunamulluse tabeliga võrreldes olevat kadunud nagu punane värv vale temperatuuriga pessu visatud kampsunilt.

Teadlasi justkui on, aga taimefüsioloog Ülo Niinemets, kes maaülikooli majast oma Tartu ülikooli kolleegidele tagatulesid vilgutab, olles kõige mõjukama sõnaga Eesti teadlane maailmas, on täiesti unustatud.

Või veel maaülikooli. Kus on Veiko Uri, kelle uuringuid suudavad lageraieusku metsamajandajad (tuntud ka kui Harvesteri-mehed) tsiteerida une pealt? Lehe arvates täiesti mõjuta.

Kus on Irja Lutsar – ainus adekvaatne rääkija listeeriast ja uuest Hiina viirusest?

Kui elvalased olid ka reeglite järgi lubatud, siis kus on Martin Järveoja, kelle sõna kuulates Ott Tänak maailma teedel tuiskab, tagajärjeks ralliuudistest ummistunud meedia ja tuntav osa riigi elanikkonnast veetmas nädalavahetusi kiiruskatsete rütmis. Kui see pole üleriigiline mõju, siis mis see on?

Tabelis on arste, ka selliseid, kelle vastuvõtule oma rahakotti kergendamata ei pääsegi.

Kuid kliinikumi mässu algatajatest – 16 mõjukast kliinikujuhist – on tabelisse mahtunud vaid neli. Isegi onkoloog Peeter Padrik, kelle töö ja mõju kasvõi vähiravifondi taustal võiks olla avalikkusele teada, on tabeli järgi mõjutu.

Meedia? Kus on Mirko Ojakivi, kes praeb igal kuul peaministrit raadioeetris ja tänu kellele on paljud Tartu teemad Vikerraadios?

Kus on Priit Pullerits, kelle järgi tuhanded Eesti spordiharrastajad oma treeningukoormusi krutivad. Kus? Ei ole mõjukas. Äkki hoopis Hensugusta? Esimene uue meedia pääsuke vana aja meedia parimal eetriajal.

Marju Lepajõe, kelle suurem mõju jõudis üle Eesti alles pärast tema surma, kui film «Päevade sõnad» valmis? Kuuldavasti olla neid, kes selleks, et teda kuulata, on filmi vaadanud rohkem kui viis korda.

80 valijat on oma punktid andnud. Eksperdid, kohalikud poliitikud ja toimetus. Märkamata jäänud mõjukate rida võiks jätkata.

Võiks arvata, et mõjukate Tartu kandi inimeste reastamine on umbes sama keeruline nagu Mark Twaini kirjeldus põllumajandusajakirja väljaandmisest. Mis selle mõju on? Ilmselt see, et järgmisel aastal uuesti. Veel suurema mõjuga.