T, 29.11.2022

Tartu rahu sündis relvatärina ja komavaidluste kiuste

Kaspar Koort
, ajakirjanik
Tartu rahu sündis relvatärina ja komavaidluste kiuste
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Postkaart, mis kujutab Jaan Poskat 1920. aasta 2. veebruari esimesel tunnil rahulepingule alla kirjutamas.
Postkaart, mis kujutab Jaan Poskat 1920. aasta 2. veebruari esimesel tunnil rahulepingule alla kirjutamas. Foto: Tartu linnamuuseumi kogu

Delegatsioonide esimeeste kõnede vahetamisega lõppes esimene Tartu rahukonverentsi päev. Väike Eesti istus üksinda suure Venemaa vastas. Ta oli maha jäetud oma naabrite poolt.»

Nii kirjeldab oma «Mälestustes» (esmatrükk 1970 Torontos) Eesti ja Nõukogude Venemaa rahuläbirääkimiste algust Eesti delegatsiooni sekretär ja sidepidaja Vene delegatsiooniga William Tomingas. Oli 1919. aasta 5. detsember ning käis Vabadussõda.

Tartu rahu sajanda aastapäeva puhul avasid rahvusarhiiv ja Tartu linnamuuseum eile pärastlõunal Jaan Poska gümnaasiumis ehk majas, kus delegatsioonid omal ajal pea kaks kuud piike ristasid ja lõpuks rahulepinguni jõudsid, ühisnäituse «Tartu rahu sünd». Näituse tarbeks toodi Vanemuise tänavale 1968. aastast linnamuuseumi kogusse kuuluv Tartu rahu laud. Väljapaneku telje moodustavad rahulepingu erinevad eksemplarid, samuti välisministeeriumi, riigikantselei, Asutava Kogu ja Eesti Vabariigi välissaatkondade dokumendid ning näited tolleaegsete tuntud ühiskonnategelaste isikuarhiividest. Dokumentide valikul lähtuti põhimõttest, et need annaks võimalikult hea ülevaate Tartu rahulepinguni jõudmisest.

Märksõnad
Tagasi üles