Peremeditsiini edendaja Ruth Kalda hakkas saama õnnitlusi perearstidega vestluse ajal

Meditsiinidoktor Ruth Kalda.

FOTO: Lauri Kulpsoo

Üks neist, kes pälvis president Kersti Kaljulaidilt oma tegevuse eest Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, on Tartu ülikooli professor Ruth Kalda. Presidendi kantselei teates on teda nimetatud peremeditsiini edendajaks. Intervjuu Tartu Postimehele sai ta anda pärast päevaste toimetustega ühele poole jõudmist.

Kuidas jõudis teie ette uudis teenetemärgist?

Sain teenetemärgi saamisest teada hetkel, kui pidasin oma perearstidest kolleegidega vestlust perearstiabi arendamisvõimaluste üle tulevikus.

Meil oli Skype´i-konverents, kus lisaks minule osales mitmeid perearste Tallinnast. Keset aktiivset diskusiooni hakkasid saabuma meilile ja telefonile õnnitlussõnumid. Pidin ikka mitu minutit end koguma, et arutelus edasi osaleda. Ei osanud seda kuidagi oodata ja kindluse huvides lõin ikka err.ee uudised ise ka lahti, et veenduda, et kõik on tõsi.

Mida arvate selle saamisest?

Oma teenetemärgi saamist kommenteerin nii, et see on tunnustus kogu meie peremeditsiini kollektiivile ülikoolis ja ka seltsis. Võidud enamasti tulevad siis, kui on, kellele toetuda. Seetõttu vast kõige suuremat rõõmu tunnen selle üle, et mul on toredad, kaasamõtlevad ja kaasategutsevad kolleegid, kelle keskel on mul olnud au ja siiras heameel olla.

Millised on olnud teie senised olulisemad autasud ja tiitlid?

Olulisemateks autasudeks pean Tartu ülikooli arstiteaduskonnas aastal 2011 aasta parima õppejõu tiitli saamist, aastal 2012 ülikooli aasta õppejõu tiitli saamist ja aastal 2010 meditsiinimõjutaja tiitli saamist. Meditsiinimõjutajate nominentide hulgas olen olnud mõnel aastal veelgi.

Möödunud aastal sai meie õppetooli kollektiiv Tallinna perearstide seltsi poolt kõrge tunnustuse kui enim peremeditsiini arengut mõjutanud tegija.

Väiksemaid auhindu on veelgi. Enim on mul kodukapis aga auhindu ja karikaid täiesti kõrvaliselt alalt - pikamaajooksult.

Olete teadusartiklite kõrval kirjutanud arvamuslugusid ajakirjanduses ja muu hulgas muretsenud meeste tervise pärast. Kui hea või kehv on üldiselt Eesti meeste tervis?

Meeste tervise kohta kiire ja lühike vastus on selline: sõltub, mida hinnata ja analüüsida.

Kui vaatame 10-15 aasta lõikes, on ju keskmine eluiga meeste puhul oluliselt kasvanud, isegi kiiremini kui naistel. Samas on nii üleüldse kui ka meeste tervise osas hästi suured erinevused sõltuvalt haridusest, sissetulekust ja piirkonnast. On neid mehi, kes hästi hoolivad oma tervisest, teevad teadlikke valikuid, et elukvaliteeti parandada või säilitada, ja on neid, kes sellest üldse ei hooli.

Meeste puhul on kõige suuremaks mureks siiski riskikäitumine, mis avaldub naistest palju enam suitsetamise, alkoholi liigtarvitamise, õnnetustesse sattumise ja muu seesuguse näol. Kuidas seda mõjutada, mis motiveeriks mehi selliseid riskeerivaid käitumisi muutma, see on küsimus, millele otsime vastuseid ka meie enda instituudis. Mõned huvitavad terviseuuringud on meil käimas ja mõningaid planeerime.

Kui hea või kehv on Eesti perearstinduse tervis?

Peremeditsiini tervise üle tänan küsimast. Arvan, et kroonilist haigust me ei põe. Meil on aeg-ajalt nohu-köha, millest püüame kiirelt terveks saada ning rõõmsalt edasi minna. Oleme ka päris noored veel, parimad aastad on ees. Oleme töised, energilised ja tahet meil jätkub.

Tagasi üles