Vaatasin, kas PISA edu puhul suudab vähemalt Õpetajate Leht tuvastada mõne mõjuka naisõpetaja üle 50-aastaste vanuserühmast. Edu ei ilmne. Mis mõju saabki olla uue põlvkonna kasvatajatel ja harijatel! Põhikoolis veel eriti, saati lasteaias. Mõju on majandusel, omavalitsusel, meelelahutusel, oluliste asutuste juhtidel.
Tartus on kooliinimestest mõju kogukonnale kahel nimekal mehel, neil koolidirektoritel, kel toeks tiheda sõelaga sõelutud tippõpilased või parlamendikogemus. Ent ometi – võib-olla seisab mõne tegija direktori taga hoopis õppejuhataja? Tuttavad õpetajad on vihjanud, et väga head tööd on teinud ühe väga suure ja raske kooli naisdirektor. Kas ta lehes kirjutab? Ei. Pole mahti. Kes teda tunneb?
Kõrgemal haridusel on madalamast suurem tähendus. Ongi ju loogiline, et õppejõudude ja teadlaste mõju ulatub veerandini mõjukaimate tartlaste koguhulgast. Ülikooliga seotus (üle poole mõjukatest naistest) aitab just naistel saada mõjukaks (tasub õppida!). Kas aastal 2019 on ülikooli(de)linnas väljapaistvaks saavutuseks, et neljast ülikooliga seotud mõjukast inimesest on üks juba naine?
Kliinikumis on palju suurepäraseid arste, aga tippmõjukaks võib naisarstidest vaid üht lugeda. Üks kümmekonna meesarstiteadlase kohta? Mõjukad haigused, mõjukad arstid. Ei kipu hindajaks – aga eks ole kummaline, et näiteks dr Silvia Russak on õpetanud välja küll enam-vähem kõik Eesti hambaarstid, toiminud eluaeg erialaühendustes ja olnud linnavolinik (kasvatanud ka mõjukate hulka arvatud tütre), aga pole mahtunud ka teises sajas arutatavate hulka. Hambavalu õnneks ei tapa.