Erkki Keldo: pensionisüsteemi lõhkumine on poliitiline kuritegu

Erkki Keldo

FOTO: Elmo Riig

Paari kuu eest kirjutasin, et kõige olulisemad lähiaja poliitvaidlused toimuvad pensionivaldkonnas. Eelmise aasta lõpus läks koalitsioon ajalukku sellega, et oli esimene valitsus, kes hakkab juba keskmist vanaduspensioni koormama tulumaksuga. Sellega valitsuse hulluste hoog aga ei raugenud.

Valitsus otsustas nüüd siduda teise pensionisamba lammutamise eelnõu riigikogus oma usaldusküsimusega. See on iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos ilmselt suurim poliitiline kuritegu, sest tagasi pööratakse aastakümnete eest tehtud suur ja struktuurne reform, lahendamata probleemi, milleks teine pensionisammas ellu kutsuti.

Suurlammutus tehakse hoolimata tõsiasjast, et kõik ekspertorganisatsioonid, kes sel teemal juba enam kui aasta jooksul on sõna võtnud, on seisukohal, et teisest sambast raha välja võtmine mõjub inimeste tuleviku pensionidele väga halvasti. Seda lihtsal põhjusel: tulevikus on meil tööealisi inimesi vähem, pensioniealisi aga rohkem. Just sel põhjusel lõid Reformierakond, sotsid ja Isamaa Mart Laari juhtimisel selle sajandi alguses kohustusliku kogumispensioni süsteemi.

Meie eakad saavad sarnaselt Skandinaavia eakatega väärikat vanaduspõlve nautida üksnes siis, kui meie inimesed tööealisena pensioniks säästavad.

Ühe pensioniealise kohta on meil kolm tööealist, aastaks 2040 on neid kaks, seda saab väita ülisuure kindlusega, sest 2040. aastaks tööealiseks saavad inimesed on pea kõik juba sündinud. See tähendab, et esimese samba pensioni väärtus on kolmandiku võrra väiksem. Praeguses rahas oleks keskmine pension 483 euro asemel 321! Lisaks on Eesti Pank välja toonud, et tööealiste inimeste hulga vähenemist tuleks kompenseerida kas jõulise sotsiaalmaksu tõusuga (20 protsendilt 28-le) või tuleb tuua sisse sadu tuhandeid võõrtöölisi. Millist varianti eelistab praegune valitsus?

Olgu plaan juristide meelest põhiseaduse- vastane – häbi hajub, aga raha jääb.

Ilmselge, et sellises olukorras tuleb inimeste säästmist veelgi innustada, valitsuse plaan on aga vastupidine: lubame inimestel oma pensionisäästud juba nüüd kasutusele võtta. Valitsust ei motiveeri seejuures mitte Eesti tulevik, vaid lihtlabane ahnus, kuna kõik olemasolev raha on juba riigieelarvest ära kulutatud. Jüri Ratase valitsuse viimaste aastate ülekulu on üle miljardi euro. Pensionisamba lammutamine tõotab valitsusele aga sadu miljoneid Eesti inimeste säästetud raha, mida saab oma lubaduste katteks laiali jagada. Olgu plaan juristide meelest põhiseadusevastane – häbi hajub, aga raha jääb.

See raha on pensionikogujate taskust. Kui näiteks teises sambas on 10 000 eurot ja selle välja võtad, maksad kõigepealt 2000 eurot tulumaksuks. On oht, et ära tuleb anda veel kuni 1200 eurot, sest tulumaksuvaba miinimum väheneb. Tõsi, selle muudatuse lubas koalitsioon seadusest välja võtta. Lisaks kaotad ka oma tulevased riigipoolsed teise samba sissemaksed, mis keskmise palga teenijale oleksid kümne aastaga 7200 eurot.

40 aastaga koguneks keskmise palga teenijal teise sambasse üle 160 000 euro, kui sissemakseid on kuus protsenti kuus ja tootlus 3,5 protsenti.

Eraldi mure on nendega, kel teine sammas alles jääb. Kui fondidest hulk raha välja võetakse, saavad ka nemad pihta, sest fondiosakute väärtus väheneb. Arvatakse, et pensionifondides langevad ohvriks just pikaajalised, Eestisse tehtud investeeringud, mida fondid viimasel ajal on rohkem teinud, sest neid pole nii lihtne rahaks teha, nii et kahjukannatajate ritta lisandub ka meie majandus.

Meile Reformierakonnas tundub see kõik väga halb tehing ja seetõttu oleme pensionisüsteemi lõhkumisele kõigi vahenditega vastu. Tegime viimase võimalusena suure hulga muudatusettepanekuid, millest valitsus nüüd aga plaanib üle rullida. Kõik, kellele meeldib tulevikkuvaatav Eesti, väljendage oma vastuseisu, andke riigikogu liikmetele teada, et te ei toeta seda eelnõu, ehk võtavad mõistuse häält veel kuulda.

Tagasi üles