Riigi teenetemärgi saamise uudis tabas Jüri Kulasalu tema 80. sünnipäeval

Jüri Kulasalu koostab oma 80. sünnipäeval töölaua taga eelarvet. Foto: Margus Ansu

Tuntud tartlasel, muinsuskaitsjal ja kultuuritegelasel Jüri Kulasalul on täna tähtis sünnipäev, ta saab 80-aastaseks. Seepärast oli tal hommikul töötegemine Arc Projektis Tähtvere tänava alguses veidi raskendatud – õnnitlejaid oli nii käsitsi kui telefonitsi. Tartu Postimees soovis talle õnne aga kahel puhul. Teiseks põhjuseks oli presidendi kantseleist tulnud uudis: ta saab Valgetähe V klassi teenetemärgi. «Tohoh!» imestas Kulasalu. «Esimest korda kuulen!»

Mida arvate teenetemärgi saamisest?

Mis ma arvan ... Eks ma olen elanud ka juba ja ühte-teist on ikka tehtud nii kultuurivallas kui ka oma töökohal, mis kuulub samuti kultuuri hulka, sest seda projekteerimine ju on. Ja muinsuskaitse eriti, sellega ma olen tegelenud 48 aastat.

Esimene tõsine objekt oli 1973. aastal Vargamäel, selle ülesehitamine. Töötasin vabariiklikus restaureerimisvalitsuses. Vargamäe Põhja talu oli hävinud, pidime tegema väljakaevamisi, et leida hoonete piirid. Töö käis aegapidi ja korralikke palke polnud kuskilt võtta, metsamehed tulid appi.

Oma staažikas töös olete olnud Tartu kõige tähelepanuväärsemate vanade hoonete kauniks tegemise juures. Teie juhtimisel või osalemisel on koostatud näiteks Jaani kiriku ja toomkiriku varemete restaureerimis- ja konserveerimisprojektid, raekoja ja ülikooli peahoone ning paljude teiste ehitusmälestiste restaureerimisprojektid. Mida veel kodulinnas korda tehtud hoonetest kõige kiiremini meelde tuleb?

Raekoja platsil ei ole ühtegi hoonet, mida me ei ole teinud.

Kas «me» tähendab siinkohal ARC Projekti, mille tegevdirektor te praegu olete?

Jaa, aga me tegime seal tööd juba siis, kui oli restaureerimisvalitsus.

Mis on teie praeguse aja tähelepanuväärseimad projekteerimistööd?

Kõige viimane töö, mis on käsil ja on juba saadetud kooskõlastamisele, on Valga muusikakool. Me teeme kogu selle umbes 150-aastase maja restaureerimisprojekti. Mina ise juhin selle tegemist.

Ametitöö kõrval jääb teil aega ka teistsuguseks kultuuritööks. Olete aastakümneid rivistanud laulupidudel koorid ja orkestrid üksteise järel tänavale nõnda, et nende liikumine läbi linna teeb rõõmu nii lauljatele ja muusikutele endile kui ka tänavail vaatajaile. Millised mälestused on teil seni viimasest tseremooniameistri ülesannete täitmisest?

Tartu juubelilaulupeol olin konsultandiks. Vanus on juba niisugune, et hakkab natukene tervisele, ja tseremooniameistril on väga palju liikumist. Tähtvere mäest üles minnes juba mõtled, et kas ikka edasi kõndida.

Olen laulupidudel seda teinud juba 1963. aastast nii Tartus kui ka Tallinnas ja mujalgi, näiteks Tartumaal ja Põlvas. Kui on kutsutud, ega ma siis ära ole öelnud.

Jüri Kulasalu (esiplaanil helesinises vihmamantlis) juhtis juunis 2018 Gaudeamuse laulupeo rongkäiku. Foto: Margus Ansu

Ise kooris enam ei laula?

Ei laula. Viimane laulmine oli Tarbatu kooris peaaegu kümme aastat tagasi.

Elate endiselt Tartus või olete kolinud kuhugi mujale?

Jah, elan ikka oma majas Tammelinnas. Mul on kaks tütart ja kolm lapselast.

Mida teete praegu, selle intervjuu ajal, mis algas kahekordse õnnitlemisega ja riikliku teenetemärgi andmisest teadasaamisega?

Olen ametipostil oma laua juures ja kirjutan kokku eelarvet, et hakata tegema ühte uut projekti – Põltsamaa linnuse lossi.