Heljo Pikhof: tööaeg – töö või tagumiktundide tarvis?

Sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna juht Heljo Pikhof lubas reedeks avalikustada, kes on nende kandidaadid abilinnapeadeks ja voikogu esimeheks.

FOTO: Margus Ansu

Tööaja pikkuse ning töö- ja eraelu tasakaalu seoste vahelised uuringud on välja toonud ridamisi lühema tööaja häid külgi. Kaaluda tasuks lühemat töönädalat ja ka nädalavahetusele jääva riigipüha kompenseerimist.

Soome peaministri mullu suvel pillatud sõnad nelja päeva pikkuse töönädala ja kuuetunnise tööpäeva headusest läksid elama oma elu ning põhjustasid rahvusvahelises meedias agarat arutelu. Meilgi võeti teemast tuld.

Ehkki töötundide vähendamine ei ole Soome praeguse valitsuse ametlik poliitika ega lähisiht, on mõttel jumet. Tõtt-öelda on ideed vahelduva eduga kaalutud tublisti üle poole sajandi; päris mitmel pool maailmas on suuremal või vähemal määral seda katsetatud ja ellugi viidud. Prantsusmaa näiteks seadustas – pärast viit üleminekuaastat – 35-tunnise töönädala 2000. aastal.

Tööaeg ei pruugi olla veel töö aeg, eks ole. Tootlikkus ei sõltu tehtud tagumiktundidest. Küllap on enamik meist pidanud istuma pikkadel mõttetühjadel koosolekutel ja veelgi suurem osa sisustanud tööaega omaks lõbuks arvutis surfamisega. Samas kui metsa vahel sörkides või isegi keset ööd võib pähe torgata päästev lahendus mõnele probleemile, millega oled ehk pikki päevi töölaua taga maadelnud.

Ühesõnaga, kõik viimase paarikümne aasta tööaja pikkuse ning töö- ja eraelu tasakaalu vahelist seost analüüsinud uuringud – ja neid on ikka sadu – on välja toonud ridamisi lühema tööaja häid külgi. Meil tegutseb ka Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond, kelle tööks ongi anda teaduspõhine panus sotsiaal-, tööhõive- ja tööga seotud poliitika kujundamisse ning korraldada Euroopa Liidu üleseid küsitlusi töötingimuste ja elukvaliteedi kohta. Nemad toonitavad, et inimestel, kelle töö- ja eraelu on tasakaalus, on teistest parem tervis ja vaimne heaolu.

Vähe sellest, inimeste rahulolu eluga mõjutab omakorda nende pühendumist ja tulemuslikkust tööl: töö tundub mõttekam, ka sotsiaalset tõrjutust tajutakse vähem. Seega on töötaja töö- ja eraelu tasakaal õnnistuseks mitte üksnes talle endale, vaid ka tööandjale ja tervele ühiskonnale laiemalt.

Senimaani kui me lühema tööaja võlusid ja valusid nagu kord ja kohus tundma õpime, saab riik teha mõne lihtsa liigutuse, andmaks rahvale pisutki hingetõmbeaega juurde.

Kõige lihtsam näide: mida vähem võetakse haiguspäevi, seda väiksem on koormus ka haigekassale või tööandjale.

Üleüldine lühendatud tööaeg aga soodustab meeste ja naiste võrdsust ühiskonnas, sest aitab kaasa perekondlike kohustuste õiglasemale jagamisele ning soosib naiste tööturule naasmist ka pärast lapse sündi, tasandades mõnevõrra konarusi tööteel.

Muidugi ei ole tööaja kärpimine mingi universaalne imerohi. Mis sobib näiteks vaimse töö tegijatele, ei pruugi sobida tehase liinitöölistele. Ometi on praktikast tuua lausa muinasjutulisi tulemusi. Möödunud sügissuvel seadis üks Jaapani Microsofti ettevõte sisse uutmoodi korra, lühendades töönädala neljale päevale. Ka koosolekuid jäeti vähemaks ja kontoriuksed keerati reedeks hoopis lukku. Hoolimata tublisti lühemast tööajast, kasvas tootlikkus lausa 40 protsenti, võrreldes sama ajaga eelnenud aastal. See on näide müügitööst.

Mõni aasta tagasi katsetati Rootsis ühes Göteborgi hooldekodus meditsiiniõdede kuuetunniseid tööpäevi. Õdede enda hinnangul tõstis uus töökorraldus motiveeritust ja energiataset suisa hüppeliselt. Et aga hoolealused vajavad abi ööpäev läbi, pidi tööandja uusi töökohti juurde looma ega saavutanud tööjõukuludes kokkuhoidu.

Ka Eestis on lühemat tööaega katsetatud ja siin-seal rakendatudki, looval tööl ennekõike. Elisa Eesti AS viis aastal 2016 telefoni-klienditeenindajad üle kuuetunnisele tööpäevale, ent lõpuks ei hinnatud projekti siiski kasumlikuks.

Lühendatud tööaja positiivne mõju tööviljakusele ei ole seega absoluutne. Palju sõltub konkreetse töösektori ja -koha eripärast. Edu pant on aga mõlema poole hea tahe: töötaja katsub anda napimal tööajal endast maksimumi ja tööandja püüab luua oma inimestele võimalikult head tingimused. Mõneski eksperimendis osalenud on paraku kurtnud, et stress on hoopis kasvanud, sest tööandja hingab pidevalt kuklasse.

Muidugi ei ole tööaja kärpimine mingi universaalne imerohi. Mis sobib näiteks vaimse töö tegijatele, ei pruugi sobida tehase liinitöölistele. Ometi on praktikast tuua lausa muinasjutulisi tulemusi.

Senimaani kui me lühema tööaja võlusid ja valusid nagu kord ja kohus tundma õpime, saab riik teha mõne lihtsa liigutuse, andmaks rahvale pisutki hingetõmbeaega juurde. Ei ole ju Eesti tööinimesel puhkeajaga priisata midagi. Ehkki ligi 40-tunnine töönädal kehtib pooltes ELi riikides ja ehkki oma napi üheksa-kümne riigipühaga jagame viimast kohta trobikonna teistegi maadega, on eestlane aasta töötundide koondarvestuses suveräänne liider.

Ülalmainitud Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond peab ka sellist tabelit, kus võrdleb tööaega, põhipuhkuse pikkust ja tööst vabade riigipühade arvu. Selle järgi tegi eesti tööinimene 2018. aastal keskmiselt 1848 tundi tööd, samas kui prantslane 1602 tundi. (ELi keskmine näitaja on 1714 töötundi aastas.)

Asja üks konkse on selles, et puhkepäevade tegelik hulk varieerub aasta-aastalt – sõltuvalt nädalavahetusele langevate pühade arvust. Paljud ELi riigid kasutavad nende päevade kompenseerimiseks teise tööst vaba päevaga oma kindlat korda, mitte küll kõik. Aga Slovakkias näiteks on ka 15 riigipüha.

Mitmel pool kasutatakse kõige lihtsamat regulatsiooni: kui riigipüha langeb laupäevale või pühapäevale, kantakse see üle järgnevale tööpäevale. Käibel on aga teisigi võtteid: aastapuhkusele lisatakse puhkepäev(i), töötajale antakse tasustatud puhkepäev riigipühaga samas kuus, laialt on päevade ülekandmiseks kasutusel nn sillasüsteem, et säilitada nädala terviklikkus.

Üleüldse, kui paljud meist julgevad kätt südamele pannes kinnitada, et tegid möödunud jõulureedel ennastsalgavalt palgatööd? 23. detsember oli meil esmaspäevane päev, nädalavahetus seljataga ja kolm puhkepäeva ees ootamas. Me ei pruugi ju varga kombel talitada.

Niisiis esitavad sotsiaaldemokraadid riigikogule ettepaneku anda esmaspäev tööinimesele vabaks, kui riiklik püha langeb laupäevale-pühapäevale, või leida muu sobiv regulatsioon puhkepäeva kompenseerimiseks.

Kindlasti ei tee see inimese töötahtele ja -viljakusele midagi halba, kui ta saab mõnegi päeva aastas juurde, et end välja puhata või kogu perega loodusesse minna.

Tagasi üles