Looduseuurijad asutavad Struve tänavas Struve kaare mõõtmise auks seltsi

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Mõttetalgud avas Eesti looduseuurijate seltsi president Urmas Kõljalg.
Mõttetalgud avas Eesti looduseuurijate seltsi president Urmas Kõljalg. Foto: Siim Saavik / Lõuna-Eesti Postimees

Eile kogunes Tartus Struve tänava alguses asuva Eesti looduseuurijate seltsi (ELUS) maja saali paarkümmend asjahuvilist, et pidada Struve kaare seltsi asutamiseks mõttetalgud. Niisuguse seltsi moodustamise üks põhjus on asjaolu, et tänavu 17. juulil möödub 15 aastat Struve geodeetilise kaare kandmisest Unesco maailma kultuuripärandi nimistusse.

Seltsi asutamise mõtet on astronoom Tõnu Viik ning majandus- ja juhtimisteadlane Hillar Kala edendanud mitu aastat. Eilse koosoleku avas ELUSi president Urmas Kõljalg. Nimetatud kolme õpetlase kõrval kõnelesid geodeesiainsener Pekka Tätila Helsingist ja geodeesiaprofessor Janis Kaminskis Riiast. Nad rääkisid sellest, kuidas ajalooliselt ja kultuuriliselt väga tähtis teadussaavutus jõudis Unesco maailma kultuuripärandi nimekirja.

Tõnu Viik ütles Tartu Postimehele, et eilsel koosolekul hääletamiseks veel ei läinud, kuid tooni jäi andma mõte, et selts tuleb asutada ELUSi alamseltsina.

Struve kaare kujutis Tartu tähetorni fuajee seinal.
Struve kaare kujutis Tartu tähetorni fuajee seinal. Foto: Margus Ansu

Oma aja tippteaduse tasemel

Oma aja teaduse maailma tipptasemel mõõdetud geodeetiline kaar, mida kasutati Maa kuju ja mõõtmete määramiseks, aga ka täpsete topograafiliste kaartide koostamiseks, ulatub Mustast merest Jäämereni. Sellel on pikkust 2822 kilomeetrit.

Mõõtmine käis aastail 1816–1855 ning selle suursündmuse keskne kuju oli Tartus aastail 1808–1839 elanud, õppinud ja teadustööd teinud Friedrich Georg Wilhelm Struve.

Struve monument Tartu tähetorni ees.
Struve monument Tartu tähetorni ees. Foto: Margus Ansu

Mõõtmise idee küpses Struvel Tartu tähetornis, mis valmis aastal 1810. Selle ees on praegu kuulsa astronoomi mälestust jäädvustav monument (skulptor Olav Männi, arhitekt Udo Ivask, 1969), millel on tema nimi ja eluaastad 1793–1864.

Carl Freidrich Tenneri panus

Tähetorni fuajee põrandal on praeguseni tähistatud astro-geodeetiline punkt kaare mõõtmiseks. Fuajee seinal on kaare kujutis, kust ilmneb, et väga suure panuse andis mõõtmisse ka Carl Friedrich Tenner.

Seepärast oli eilsel koosolekul Struve tänav 2 ELUSi maja saalis juttu ka võimalusest anda asutatavale organisatsioonile nimeks Struve–Tenneri kaare selts.

Struve kaar läbib täpselt seda punkti Tartu tähetorni fuajee põrandal.
Struve kaar läbib täpselt seda punkti Tartu tähetorni fuajee põrandal. Foto: Margus Ansu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles