Rannu kiriku põrandat vahetades paljastusid ammuste altarite vundamendid

Rannu Püha Martini kiriku lõunalöövis tulid põranda vahetuse käigus kõigile üllatusena nähtavale keskaegsed paest raidkivid, mis olid leidnud kasutamist rõdu kolme kandeposti aluskividena ja pärinesid kiriku ammu hävinud piilaritest ehk võlve kandnud tugisammastest.

Rõdu kandepostidele tuli valada uued alustoed. Betoonitöödeks vajalikul alal tehtavate arheoloogiliste uuringute käigus tuli neljapäeva õhtul kõigis postikohtades ootamatult nähtavale kivivundament. Kohapeal toimetanud Tartu ülikooli arheoloog Heiki Valk selgitas, et kuna need olid sama paksud kui praeguse kiriku vundament (laiusega umbes 1,5 meetrit) ja asusid ühel joonel, pani see uurijaid algul arvama, et see on praegusest varasema kivikiriku alusmüür.

Kuid edasised kaevamised osutasid, et väljatulnu puhul ei ole tegu ühe pooleteise meetri laiuse vundamendiga, vaid kolme erineva samal joonel asuva enam-vähem ühelaiuse nelinurkse vundamendiga. 

«Konsulteerisin kunstiajaloolaste Kaur Alttoaga ja Anu Männiga ning nende hinnangul on tegemist kolme kõrvalaltari vundamendiga,» rääkis Valk. Ta lisas, et üks neist on hilisem kui kaevamiste käigus välja tulnud luustik, mille juurest leiti nähtavasti 14. sajandi keskpaigast pärinev münt.

«Kuna vundamendid on erineva «käekirjaga» – üks tehtud suurematest maakividest, teised tellisetükkidest, mördist ja väiksematest maakividest –, näivad nad olevat ehitatud eri aegadel, mis on ka igati ootuspärane: kõrvalaltareid tehti kirikutesse vastavalt vajadusele või «tellija soovile»,» ütles Valk.

Rannu praegune kirik valmis arvatavasti 15. sajandil. Sellest, et kirik on samas olnud ka varem, annavad tunnistust mitmed varasemad mündileiud, mille otsimisel oli abiks Aleksandr Kotkin otsinguklubist Kamerad. Vanimad leiud Rannu kirikust on Tartu piiskopkonna brakteaadid, mis pärinevad 1260.–1330. aastatest.

«See viitab, et siin on ka 13. sajandil midagi olnud, kivikirikule võis eelneda puukirik,» märkis Valk. «Kirikukoht on vana. Tõenäoliselt said esmane kirik ja kihelkonnasurnuaed selle ümber alguse kohe pärast Ugandi ristiusustamist 1215. aastal.»

Laupäeval asusid Liivimaa Losside OÜ töömehed vanade altarivundamentide peale ehitama rõdu kandepostide uusi alustugesid, kuid Valgu sõnul on kavas kõige hoolsamalt ehitatud altarivundamenti eksponeerida. See haruldane vaatamisväärsus peab jääma näha pärast uues põranda valmimist. Kirikus eksponeeritakse ka Lõuna-Eestis haruldased paest raidkivid.

Tagasi üles
Back