Kaugemalt vaadates ei ole vaid viie ja poole aasta vanusel vaatetonil häda midagi, ent eelmisel nädalal anti valda teada, et midagi on sellega viltu. Širokov koos abivallavanema Peeter Kiuruga läksid koha peale olukorda vaatama ning siis selguski tõsiasi: torni neli tugiposti on täiesti läbi mädanenud.

«Kolmandal korrusel võtsin postist käega kinni ja tõmbasin peaaegu pool posti ära,» lausus Širokov. «Tellisime ekspertiisi kahjustuste ulatuse hindamiseks, selle tulemused peaks selguma lähiajal. Siis peaks selguma, kas on mingi võimalus torni parandada või tuleb see lammutada.»

Vallavanema hinnangul on tornile saatuslikuks saanud ebakvaliteetne ehitustöö: tugipostidena on kasutatud korralikult kuivamata palke ning need jäeti ka immutamata, postid värviti üle tavalise põrandavärviga. 

«See on ajuvaba – viieaastane vaatetorn on nii läbi mädanenud, et suurtest postidest pole midagi järel,» kurjustas Širokov. Ta tõdes, et kui torn tuleb lammutada, siis selle uuesti üles ehitamiseks vallal lähiaastatel rahalisi võimalusi ei ole.

Mullu pidi Lähte puidust vaatetorni sulgema Tartu vald, kuid seal oli võimalik osa taladest välja vahetada ning nüüd saab torni taas külastada. Toona märkis Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži lektor, ehitusinsener Lehar Leetsaar, et kui torn on korralikult projekteeritud ja ehitatud, kasutatud kvaliteetset immutatud puitu, katus on terve ning tehakse korrapärast hooldust, võiks torni eluiga olla kindlasti palju pikem kui kümmekond aastat.

«Kui vesi kuskile seisma ei jää, suudab tuul torni ära kuivatada ning niiskuse eemal hoida. Puit iseenesest on väga vastupidav materjal, aga kui vesi kuskile sisse jääb, hakkab see lõpuks muidugi mädanema,» lausus teadlane.

12-meetrine nelja korrusega vaatetorn ehitati Kallastele 2014. aastal Eesti–Läti–Venemaa piiriülese programmi raames. Koos puhkealaga läks see maksma ligi 80 000 eurot ja rahast 83% saigi toonane Kallaste linnavalitsus sellest programmist.