Viie maakonna rahvas hakkab ühiselt neljarealist maanteed nõutama

Täna pärastlõunal allkirjastasid Võrumaa esindaja Tiit Toots (vasakult), Agu Kabrits (Valgamaa), Rain Sangernebo (Tartumaa), Urmas Klaas (Tartu), Enel Liin (Põlvamaa) ja Maimu Kelder (Jõgevamaa) Tartu raekoja saalis Lõuna-Eesti koostööleppe. Foto: Margus Ansu

Tartu, Valga, Võru, Põlva ja Jõgeva maakonna omavalitsuste arenduskeskuste esindajad allkirjastasid täna koostöölepingu, mille abil soovitakse Lõuna-Eesti inimeste elu paremaks muuta. Viie maakonna vahel ei ole varem sarnast koostöölepingut sõlmitud. Lõuna-Eesti koostöölepingu eesmärk on panna seljad kokku ja teha end kuuldavaks.

Neljarealine maantee

Tallinna–Tartu neljarealine maantee pole oluline vaid tartlastele, vaid kõigile lõunaeestlastele, tõi näite Tartu linnapea Urmas Klaas. Kui seni on jäänud mulje, et neljarealine maantee on oluline vaid Tallinna ja Tartu vahel elavatele inimestele, siis täna sõlmitud kokkuleppe tulemusel saab väita, et kiire liiklemine kahe Eesti suurima linna vahel on oluline kõigile lõunaeestlastele. «Kui soovin Eestis arengustrateegiat kritiseerida, siis ikka küsin, et missugune pealinn on Tartule kõige lähemal. Inimesed hakkavad mõtlema, et kas Tallinn või Riia. Aga tegelikult jõuab kõige kiiremini hoopis Helsingisse,» ütles linnapea.

Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots sõnas, et Võru maakonna inimestele on neljarealine maantee samuti tähtis ning oluline on ka see, et maakonnas saaksid kruusateed tolmuvaba katte. «Kagu-Eestis on palju teid, millel pole tolmuvaba katet. Kuigi riigil on mustkate plaanis, siis koos viie maakonnaga loodame seda protsessi kiirendada,» ütles ta.

Üksi jõuab kiiremini, aga koos jõuab kaugemale, ütles Võru maakonna esindaja Tiit Toots.

Tartumaa omavalitsuste liidu (TOL) tegevjuht​ Sven Tobreluts selgitas, et ühel omavalitsusel on keeruline miskit saavutada, aga kui probleemidest räägitakse või nende lahendamine võetakse ette ühiselt, on asi lihtsam. Nii lükatakse sel kevadel käima Lõuna-Eesti turismiklaster ehk võrgustik, kuhu koonduvad nii era- kui ka avaliku sektori tegijad.

Koos jõuab kaugemale

Viie maakonna koostööleping kehtib 2024. aastani ja igal aastal koostatakse eraldi tegevuskava. Kavas on kindlad punktid ja eesmärgid, mida iga maakond peab täitma. Kokkuleppeid tehakse taristu, hariduse, majandusarengu, kultuuri ja ka terviseedenduse valdkonnas.

Urmas Klaas lisas, et omavalitsused on väga hästi tulnud kaasa Tartu 2024 programmiga. Sel aastal, mil Tartu on kultuuripealinn, püütakse turiste meelitada ka ülikoolilinnast kaugemale, teistesse maakondadesse.

Koostööleppe sõlmimist vedas eest TOL. «Tartu on eestvedaja ja Tartul on ka kaalu, kui toimuvad läbirääkimised,» nentis Toots. «Üksi jõuab kiiremini, aga koos jõuab kaugemale.»