Euroopa Komisjon: Eesti riik peab Tartu Agrolt ligi 1,2 miljonit eurot välja nõudma (5)

Eili Arula
, ajakirjanik
Copy
Tartu Agro sai peale kaheaastast kohtuvaidlust Euroopa Komisjoni vastu võidu.
Tartu Agro sai peale kaheaastast kohtuvaidlust Euroopa Komisjoni vastu võidu. Foto: Kristjan Teedema

Euroopa Komisjon otsustas, et põllumajandusettevõtja AS Tartu Agro on saanud Eesti riigilt siseturuga kokkusobimatut abi, kuna talle on turuhinnast madalama hinnaga rendile antud põllumajandusmaad.

Segadus Tartu Agro maade ümber on kestnud juba 2000. aastast. Toona andis põllumajandusministeerium ministri käskkirjaga ettevõttele kasutada 2650 hektari suuruse riigile kuuluva maa 25 aastaks kokku 10 000-kroonise ehk ligi 640-eurose aastasumma eest. See tähendab, et iga hektari eest pidi toonane riigiettevõte maksma riigile renti ligi kolm krooni ehk umbes 0,1 eurosenti.

2017. aastal alustas komisjon konkurendi kaebuse alusel põhjalikku uurimist, et teha kindlaks, kas maaeluministeeriumi ja Tartu Agro vaheline rendileping on ikka kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi eeskirjaga. 2000. aastal sõlmitud leping ministeeriumi ja Tartu Agro vahel kehtib veel praegugi.

Uurimise käigus selgus, et maa rentimine kujutas endast riigiabi, kuna Tartu Agro makstav summa oli ja on jätkuvalt turuhinnast madalam. Selle põhjal leidis uurimiskomisjon, et rendileping annab ettevõttele põhjendamatu ja valikulise eelise konkurentide ees.

Seepärast järeldas komisjon, et euroliidu riigiabi eeskirjade kohaselt kujutab leping endast siseturuga kokkusobimatut abi ja Tartu Agro peab ebaseaduslikult saadud eelise tagasi maksma. Hinnanguliseks summaks arvutati pea 1,2 miljonit eurot.

Tartu Agro juht Aavo Mölder kuulis nüüd komisjoni otsusest alles siis, kui Tartu Postimees temaga ühendust võttis. «See vaidlus pole lõppenud. Konkurendid, kes kaebasid, jätsid kõik meie ettevõtte kohustused kõrvale ning lähtusid vaid rendisummast,» sõnas Mölder.

Pikemalt ei soostunud Tartu Agro juht Euroopa Komisjoni otsust kommenteerima, vaid sõnas, et see on pikem jutt, mis kindlasti pole veel lahenduseni jõudnud. «Päris nii ikka pole, et keegi saadab kirja välja ja sellega on otsus lõplik. Kõike annab vaidlustada,» lisas ta.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles