Heidi-Ingrid Maaroos ja Tiiu Aro: vaimu ja võimu põrkumine kliinikumis

Heidi-Ingrid Maaroos ja Tiiu Aro. Foto: TPM

Halvasti korraldatud ja läbimõtlemata juhtimisreform seab ohtu koostöö Tartu ülikooli ja kliinikumi vahel. See aga halvaks arstiõppe, kliinilise meditsiini teadustöö ja vähendaks ravikvaliteeti Eestis. Sellist olukorda ei soovi mitte keegi.

Pärast Tartu ülikooli kliinikumi kliinikute juhatajate ja direktorite umbusaldusavaldust kliinikumi juhatuse esimehele Priit Eelmäele on esitatud mitmesuguseid arvamusi. Kliinikumi nõukogu on teinud otsuse pooled lepitada, kuid mitmed sisulised küsimused on siiski veel õhus. Neist olulisim on kliinikumi eesmärkide ja põhiülesannete mõistmine ning täitmine. On ju kliinikum eelkõige õpetav haigla – ainuke Tartu ülikooli arstiteaduskonna (meditsiinvaldkonna) õppebaas põhiõppe üliõpilastele. Tartu haiglad on ajalooliselt alati olnud ülikooli õppebaasid.

On teada, et 1. mail 1804 asutas ja avas arstiteadlane Daniel Georg Balk Tartus Riia mäel bürger Dahlströmi majas Tartu ülikooli kliinikumi – Clinicum Universitatis Dorpatensis. Sellest ajast on ülikooli arstiteaduskond ja Tartu haiglad olnud ühise vereringega olenemataa riigivalitsusest ja omandivormidest.

Ajalugu arvestades jätkab 1998. aastal loodud SA Tartu Ülikooli Kliinikum sisuliselt juba varem kokku lepitud ja efektiivselt toiminud arstide õppetöö korraldamist haiglas. Seosele ülikooliga viitab asutuse nimetus. Ent muutus varem kehtinud omandivorm: Eesti Vabariigis oli õpetav haigla olnud ülikooli omand, Nõukogude Eestis riigi omand, kuid nüüd tekkis eraõiguslik raviasutus, mille asutajad olid Eesti riik, Tartu ülikool ja Tartu linn.

Probleemistiku paremaks mõistmiseks mõned lõigud kliinikumi põhikirjast: «Olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, on Kliinikumi eesmärk oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise arstiabi osutamine ning koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö /.../ Kliinikum annab korraldatava meditsiinialase õppe- ja teadustöö tagamiseks kooskõlas Kliinikumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitava lepinguga Tartu Ülikoolile kasutada õpperuume, võimaldab Tartu Ülikooli kliinilise eriala õppejõudude töötamise Kliinikumis praktiseerivate arstidena ning loob ja arendab koostööd teiste riikide ülikoolide baastervishoiuasutustega. /…/ Kliinikut juhib Kliinikumi juhatuse poolt määratav kliiniku juhataja, kelleks on üldjuhul Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna vastava eriala juht. Teenistust juhib Kliinikumi juhatuse poolt määratav direktor.»

Kliinikute struktuur, ametikohale esitatavad nõuded ja tähtajad valimistel peaksid olema sünkroniseeritud, et ei teki vastuolu kliinikumi põhikirjaga ja Tartu ülikoolis esitatavate põhimõtetega.

Kuigi Tartu ülikool ja Tartu ülikooli kliinikum on seaduse silmis eraldi asutused, lahendatakse ühtse eesmärgi täitmine (arstide juurdekasv Eestis arstide koolitusega, patsientidele tõenduspõhine professionaalne arstiabi, pädev õppe-, teadus- ja ravitöö) ülikooli ja kliinikumi põhikirjades ning kliinikumi ja arstiteaduskonna vahel sõlmitud koostöölepinguga, mis veelgi kinnitab kliinikumi põhikirjas esitatud põhimõtteid.

Seega on nii kliinikumi põhikirjas kui ka eesmärkides prioriteet koostöö meditsiinivaldkonda kuuluva arstiteaduskonnaga.

Kliinikumi eesmärgid põhikirja kohaselt on: «Olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, on Kliinikumi eesmärgiks oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise arstiabi osutamine ning koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö.»

Kvaliteetse arstiõppe andmiseks arstiteaduskonnas ja kliinikumis on kõik kliinikumi arstid arst-õppejõud ning täidavad töökohustusi nii kliinikumis kui ka arstiteaduskonnas. Millise koormusega üht või teis tööülesannet täidetakse, sõltub erialast ja kokkulepetest.

Kliinikumi kui sihtasutuse loomisel oli võtmeküsimus, kuidas oleks parim viis ühildada arstiteaduskonna ja kliinikumi erialakliinikute tegevus. Parimaks lahenduseks osutus kliiniku juhataja kohtade ühildamine ülikooli professori omaga, st arstiteaduskonna valitud professor juhatab oma eriala kliinikut ka kliinikumis. See ka õnnestus ning vastavalt kliinikumi põhikirjale ongi kliinikumis kliiniku juhatajaks see professor, kes juhatab kliinikut arstiteaduskonnas. Selliselt saavutati akadeemiliste väärtuste järjepidevus, õppe-, ravi- ja teadustöö koordineerimine kliinikumis ja arstiteaduskonnas.

Kogu protsessi elluviimine nõuab lisaks põhjalikule arutelule ning piisavale ajakavale vastastikust lugupidamist, usaldust ja austust. Selle puudumisel on ülikooli ja kliinikumi edasine koostöö tõsiselt ohus.

Erialakliinikute juhid on oma eriala tippspetsialistid ja samal ajal akadeemilise hierarhia tipus. Arstiteaduskonna professorid valitakse viieks aastaks, konkurss professori ametikohale on avalik, aga valimiseks peavad olema täidetud Tartu ülikooli ametijuhendis kehtestatud nõuded.

Arstiteaduskond ja kliinikud on edukalt arendanud tipptasemel kliinilise meditsiini õpet ja teadustööd, mis on Tartu ülikooli tippülikoolide hulka jõudmisel olnud oluline.

Kui kliinikumis on plaan uuendada kliiniku juhatajate ametijuhendeid, valimise korda ning tähtaegu, siis on seda võimalik teha vaid tihedas koostöös ülikooli meditsiinivaldkonnaga.

Kliinikute struktuur, ametikohale esitatavad nõuded ja tähtajad valimistel peaksid olema sünkroniseeritud, et ei tekiks vastuolu kliinikumi põhikirjaga ja Tartu ülikoolis esitatavate põhimõtetega. Kogu protsessi elluviimine nõuab lisaks põhjalikule arutelule ning piisavale ajakavale vastastikust lugupidamist, usaldust ja austust. Kui seda pole, on ülikooli ja kliinikumi edasine koostöö tõsiselt ohus. See aga halvaks arstiõppe, kliinilise meditsiini teadustöö ja vähendaks ravikvaliteeti Eestis. Kliinikum kaotaks õpetava haigla staatuse. Oleme kindlad, et sellist olukorda ei soovi mitte keegi.

Järgides Tartu ülikooli kliinikumi visiooni, et kliinikum on Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, millel on juhtiv roll Eesti meditsiinis, ja missiooni tagada Eesti meditsiini kestmine ja areng kõrgetasemelise ravi-, õppe- ja teadustöö toel, jääb vaid loota, et kliinikumi asutajad ja hoidjad – Tartu ülikool eesotsas rektoriga, Eesti riik ja sotsiaalminister ning Tartu linn linnapeaga – suudavad jätkata kliinikumi juhtimist selliselt, et viia see aastasadu kestnud usalduslikule akadeemilisele meditsiinile väärilisele tasemele ning toetada põhjendatud ümberkorraldusi arstide õppe kindlustamiseks haiglates.