TIPP 100 - 2. koht ⟩ Toomas Asser – rektor lahenduste otsinguil

Tartu ülikooli rektor Toomas Asser Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli rektor Toomas Asser pälvis Tartu ja Tartumaa 2020. aasta mõjukate edetabelis teise koha, püsides samal positsioon, kus ta oli ka 2018. aasta detsembris ilmunud eelmises pingereas. Uuri värsket edetabelit SIIT.

Nõnda nagu mullu, on ka tänavuses Tartu Postimehe mõjukate edetabelis esimesed kaks kohta hõivanud linnapea ja Tartu ülikooli rektor, mis on ilmselt ka õige, võib-olla lausa ainuvõimalik mudel. Kui linnapea ja rektor pole Tartus mõjukaimad, siis kes veel üldse on? Mis Tartu see oleks?

Ülikooli rektor peaks selliste tabelite eesotsas (ka riiklikul tasandil) figureerima alati, sõltumata sellest, kas tema nimi on Toomas, Kalle või Malle. Nagu ikka ja jälle on postuleeritud, eriti mulluse suurejoonelise «Rahvusülikool 100» tähistamise raames: Tartu ülikool on meie omariikluse üks olulisimaid nurgakive. See pole postuleerimine postuleerimise pärast, sellega kaasneb ülikoolile ka vastutus.

Ometi ei saanud neurokirurgist rektor Toomas Asser eestikeelse ülikooli suurt juubeliaastat sugugi nii rahulikul ja mõnusal meelel tähistada, kui ta küllap ise soovinuks. Sest uus valitsus on taganenud teadusleppest, millega seati eesmärgiks «teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni avaliku sektori rahastamise tõstmist ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist ning edasist hoidmist vähemalt samal tasemel».

Võib arvata, et tühja jutu ajamiseks ei jää rektoril aega ka tänavu, sest kõige muu kõrval vajab lahendust Tartu ülikooli kliinikumis lahvatanud juhtimiskriis.

Lihtsamalt öeldes tähendab eeltoodu seda, et raha teaduses napib. Või nagu Asser ise on tõdenud: raha hulk pole isegi esimene asi, ehkki see on ka oluline – raske on toimida, kui pole selgust ja usaldust.

Ikka ja jälle on rõhutatud, et Tartu ülikooli rektoril on kohus kaasa rääkida ühiskondlikult tähtsatel teemadel. Ilmselt oodatakse Asserilt seda senisest rohkemgi, ent elu on näidanud, et ta avab suu pigem siis, kui tal tõesti on midagi öelda, ümmargune «arvamusliidri» jutuvada pole tema rida.

Võib arvata, et tühja jutu ajamiseks ei jää rektoril aega ka tänavu, sest kõige muu kõrval vajab lahendust Tartu ülikooli kliinikumis lahvatanud juhtimiskriis. Rektori ja närvikliiniku endise juhina peaks just Asser olema kõige õigem mees aitamaks kaasa kliinikumi töörahu taastamisele.

Kuidas sündis mõjukate TIPP 100?

Tartu Postimehe kõige kogenumad ajakirjanikud korraldasid esmalt koos spetsiaalselt selleks puhuks moodustatud eksperdirühmaga ideekorje: võtsime aluseks 2018. aasta detsembris Tartu Postimehes avaldatud mõjukate edetabeli ning püüdsime sellele lisada võimalikult palju selliseid nimesid, kelle märkimine mõjukaimate hulgas tundus kohane või suisa elementaarne. Lasime ideekorjel peast läbi hulga olulisi eluvaldkondi alates tippteadusest ja lõpetades tänavakunstiga. Me ei asetanud valdkondi hierarhiasse, tähtsustasime neid, kes on oma valdkonnas saavutanud tuntuse eeskätt ametioskustega ja kelle sõnal võiks olla kaalu.

Lõpphääletusele panime 200 inimesest koosneva nimekirja. Hindamistöö tegi kolm rühma:

• Tartu ja Tartumaa kohalike volikogude liikmed kui vabade valimiste teel moodustunud rahva hääl. Osales 65 volinikku.
• Seitsmeliikmeline eksperdirühm koosseisus Erik Puura (TÜ arendusprorektor), Jan Lätt (Tartu ärinõuandla juht), Karin Bachmann (maastikuarhitekt), Andres Kuusik (TÜ turunduse õppetooli juhataja, sTARTUp Day algataja), Kristiina Tõnnisson (TÜ Skytte instituudi avaliku halduse lektor), Urmas Siigur (arst, endine TÜ kliinikumi juhatuse esimees) ja Madis Ligi (Kuku raadio vanemtoimetaja).
• Tartu Postimehe toimetuse liikmed. Osales 11 ajakirjanikku.

Ehkki lähenemisnurk võis olla üsna erinev, rõhutasime hääletajatele, et ükski arvamus ei ole vale. Soovitasime mõelda, kuivõrd ühe või teise kandidaadi sõnal on avalikku kaalu ning kui palju tema arvamus ja ametitegevus mõjutab elu Tartus ja Tartumaal, aga ka mujal Eestis ja maailmas.

Kõik hääletajad pidid hindama kõikide nimekirjas olevate inimeste mõjukust oma isikliku veendumuse põhjal kümnepalliskaalal. Lõplik tulemus selgus kõigi hinnangute keskmisena. Ajalehes avaldame esimesed sada, mis ei tähenda, et ülejäänud oleks ühtäkki mittemõjukaks liigitunud – ei, nad jäid lihtsalt teise või kolmanda auväärse saja sekka.