TIPP 100 - 1. koht ⟩ Urmas Klaas – linnapea, kes oskab oodata õiget hetke

Tartu linnapea Urmas Klaas Foto: Sille Annuk

Tartu Linnapea Urmas Klaas pälvis Tartu ja Tartumaa 2020. aasta mõjukate edetabelis esikoha, püsides samal positsioon, kus ta oli ka 2018. aasta detsembris ilmunud eelmises pingereas. Uuri värsket edetabelit SIIT.

Paar päeva tagasi säras ühe Tartu Postimehe ajakirjaniku nägu nagu päike põhjamaa jaaniöises taevas. Ta oli äsja helistanud Tartu linnapeale Urmas Klaasile ning too oli lõpetanud telefonikõne kinnitusega: «Pole vaja muretseda, kõik on korras!» No kui linnapea ise nii ütleb, siis pole tõepoolest tarvis muretseda, muheles kolleeg.

Ometi on Klaasil endalgi viimastel aegadel olnud muretsemiseks küllaga põhjust. Keskerakonna sisetülid panid proovile mitte üksnes tema juhitud koalitsiooni, vaid ka linna valitsemise üldiselt. Käesoleva nädala esmaspäeva õhtul võttiski Reformierakonna Tartu juhatus, mille esimeheks samuti Klaas on, viimaks vastu otsuse: aitab jamast, nemad taandavad end üheselt Keskerakonna personalipoliitikast. Tunnistagem, see oli märgiline samm ka käesoleva mõjukate edetabelile mõeldes. Kuidas saanuks tõsiselt võtta linnapead, kes endisele miilitsale alandlikult kulpi lööb ja nõustub tolle pakutud «kompromissidega» olukorrale, mille tekkimises ei olnud Reformierakonnal vähimatki rolli.

Samal ajal tasub tunnustada ka Klaasi poliitilist ettenägelikkust: kuigi väidetavalt oli Jaan Toots juba sügisel välja käinud variante enda tekitatud kriisi lahendamiseks, linnapea ei kiirustanud – küllap tagamõttega asuda otsuste tegemise juurde alles siis, kui vastu on võetud nii linna- kui riigieelarve. Siin on eriti oluline ilmselt just riigieelarve pool: kuna riigi tasandil on rahapumba juures keskerakondlased, oodanuks Tartut kui Reformierakonna põlist kantsi tootslaste varasema üle parda heitmise korral karistus mõnest rahasüstist (näiteks Annelinna jalgpallihalli ehituseks ettenähtust) ilma jäämine.

Ometi on Klaasil endalgi viimastel aegadel olnud muretsemiseks küllaga põhjust.

Omamoodi põnev on mõelda sellelegi, kuidas Klaas suutis end mullu kevadel meeri tööks remobiliseerida, sest oravapartei võiduga lõppenud riigikogu valimiste järel oli ta hetkeks üks kindlaimaid kandidaate mõnele ministritoolile. Ent lõpuks jäid oravad Toompeal täiesti tühjade pihkudega.

Kõrvalt vaadates tundub, et liialt palju pole Klaas end sellest siiski mõjutada lasknud. Küllap aitas uusi sihte seada Tartu võit Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna valimistel ning selle teema rauda on ta ka väga usinalt taguma asunud. Vaevalt saab seda linnapeale ette heita, sest kindlasti soovib ta isegi, et kui kunagi siiski peaks tal tekkima võimalus riigi tasandil poliitikat teha, teaks laiem avalikkus teda ikka «kultuuripealinna-mehena», mitte aga linnapeana, «kes Kohava ja Polli tselluloosiparve põhja lasi».

Kuidas sündis mõjukate TIPP 100?

Tartu Postimehe kõige kogenumad ajakirjanikud korraldasid esmalt koos spetsiaalselt selleks puhuks moodustatud eksperdirühmaga ideekorje: võtsime aluseks 2018. aasta detsembris Tartu Postimehes avaldatud mõjukate edetabeli ning püüdsime sellele lisada võimalikult palju selliseid nimesid, kelle märkimine mõjukaimate hulgas tundus kohane või suisa elementaarne. Lasime ideekorjel peast läbi hulga olulisi eluvaldkondi alates tippteadusest ja lõpetades tänavakunstiga. Me ei asetanud valdkondi hierarhiasse, tähtsustasime neid, kes on oma valdkonnas saavutanud tuntuse eeskätt ametioskustega ja kelle sõnal võiks olla kaalu.

Lõpphääletusele panime 200 inimesest koosneva nimekirja. Hindamistöö tegi kolm rühma:

• Tartu ja Tartumaa kohalike volikogude liikmed kui vabade valimiste teel moodustunud rahva hääl. Osales 65 volinikku.
• Seitsmeliikmeline eksperdirühm koosseisus Erik Puura (TÜ arendusprorektor), Jan Lätt (Tartu ärinõuandla juht), Karin Bachmann (maastikuarhitekt), Andres Kuusik (TÜ turunduse õppetooli juhataja, sTARTUp Day algataja), Kristiina Tõnnisson (TÜ Skytte instituudi avaliku halduse lektor), Urmas Siigur (arst, endine TÜ kliinikumi juhatuse esimees) ja Madis Ligi (Kuku raadio vanemtoimetaja).
• Tartu Postimehe toimetuse liikmed. Osales 11 ajakirjanikku.

Ehkki lähenemisnurk võis olla üsna erinev, rõhutasime hääletajatele, et ükski arvamus ei ole vale. Soovitasime mõelda, kuivõrd ühe või teise kandidaadi sõnal on avalikku kaalu ning kui palju tema arvamus ja ametitegevus mõjutab elu Tartus ja Tartumaal, aga ka mujal Eestis ja maailmas.

Kõik hääletajad pidid hindama kõikide nimekirjas olevate inimeste mõjukust oma isikliku veendumuse põhjal kümnepalliskaalal. Lõplik tulemus selgus kõigi hinnangute keskmisena. Ajalehes avaldame esimesed sada, mis ei tähenda, et ülejäänud oleks ühtäkki mittemõjukaks liigitunud – ei, nad jäid lihtsalt teise või kolmanda auväärse saja sekka.