Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/19/4612021t1h0cb3.jpg)
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/22/12887146t1h27ea.jpg)
Tillukeste maakoolide sulgemine on muutunud niivõrd tavapäraseks, et kui mõni järjekordne paarikümne õpilasega haridusasutus uksed kinni peab panema, tekitab see protesti vaid kohalikes inimestes, kuid linnas elav «laiem avalikkus» võtab seda kui maapiirkondade tühjenemise paratamatut kaasnähet. Siiski on veel küllalt maakoole, mis kõige kiuste pole nõus valget rätikut ringi viskama, vaid otsivad võimalusi jätkata hariduspõllu kündmist ka tulevikus.
Tartumaa kirdenurgas Peipsiääre vallas Pala koolis ajab üheksa klassi peale tarkust taga 90 õppurit. Tartu suuremates linnakoolides õpib sama palju või veelgi enam lapsi juba ühe aasta paralleelklassides, kuid Pala kooli direktori Grete-Stina Haaristo sõnul liigituvad nemad oma 90 lapsega keskmise suurusega maakoolide hulka.