Maakool metsade keskel annab võimaluse ka neile lastele, kellega suured linnakoolid hätta jäävad

Pala kooli direktori Grete-Stina Haaristo sõnul eeldab kaasav haridus ühtset kollektiivi ning väga heade spetsialistide ja tugisüsteemi olemasolu.  Foto: Sille Annuk

Tillukeste maakoolide sulgemine on muutunud niivõrd tavapäraseks, et kui mõni järjekordne paarikümne õpilasega haridusasutus uksed kinni peab panema, tekitab see protesti vaid kohalikes inimestes, kuid linnas elav «laiem avalikkus» võtab seda kui maapiirkondade tühjenemise paratamatut kaasnähet. Siiski on veel küllalt maakoole, mis kõige kiuste pole nõus valget rätikut ringi viskama, vaid otsivad võimalusi jätkata hariduspõllu kündmist ka tulevikus.

Tartumaa kirdenurgas Peip­siääre vallas Pala koolis ajab üheksa klassi peale tarkust taga 90 õppurit. Tartu suuremates linnakoolides õpib sama palju või veelgi enam lapsi juba ühe aasta paralleelklassides, kuid Pala kooli direktori Grete-Stina Haaristo sõnul liigituvad nemad oma 90 lapsega keskmise suurusega maakoolide hulka.

Kuigi nemadki pole pääsenud spekulatsioonidest kooli võimaliku sulgemise kohta, eriti paar aastat tagasi enne haldusreformi, julgeb Haaristo öelda, et neil sulgemise ohtu päevakorral pole, sest saja ümber peaks õpilaste arv püsima ka järgmistel aastatel.