Kuid kuidas tunneb massööride õpetaja end massaažitoolis? «Kusjuures, praegu on päris meeldiv,» kostis Vähi, kui tool enam nii kõvasti jalgu ei pigistanud. «Ai! Nüüd sõitis üle abaluude! See on küll valus,» teatas ta samas.
Vähi sõnul paneb massööritöö sageli «ajud kärssama», sest üks käsi teeb üht, teine teist liigutust ning see nõuab head koordinatsioonitaju. Masin ei saa aru, kui inimene vahepeal valu pärast oigab või milline on ta nõrk koht, kuhu oleks rohkem survet vaja, kuhu vähem. Sama meelt on Remmel, kelle sõnul teeb tool päris mõnusat tööd, aga ta ise eelistaks inimest, sest inimene saaks aru, et ta vasak õlg on nõrk koht.
Iga tööga käib kaasas mingi sundasend, mis inimestel lihased kangeks teeb, tihti minnaksegi massööri juurde sundasenditest tingitud lihaspingete tõttu. «Mida rohkem teaduskirjandust lugeda, seda selgemaks saab, et ei pea kogu aeg sirge seljaga istuma, sest siis väsivad mingid lihased ära,» rääkis Vähi. See tähendab, et lösutamine võib ka vahepeal hea olla, see on puhkeasend nendele lihastele, mis muidu peavad sirge selja eest hoolitsema.
Töötajate tervise eest hoolitsemine on järjest tähtsam, sest hea tervis ja tulemuslik töötamine on omavahel tihedalt seotud, pealegi on sellises kollektiivis õhkkond tervem. Kas inimesi aitaks siis see, kui nad saaksid töö juures massaažitooli istuda? «Päris ausalt, mõnus on see küll, kui just üle luude ei jookse,» vahendas Vähi massaažitooli kogemust. «Efekt on muidugi olemas. Kui kas või kümme minutit vaikusehetke võtta, jätta muremõtted ja nutitelefon ukse taha ning korraks lõõgastuda, siis ilmselt jalutab inimene toolist värskemana välja kui pärast järjekordse kohvi joomist või nurga taga suitsu kimumist.»
Kuid ta lisas, et massaažitooli mõju on lõõgastav, probleemidega see ei tegele. «Massöör saab ikkagi aru, kui midagi kuskil valesti on, ja teab kas või eriarsti juurde soovitada, tool seda ei tee,» sõnas Vähi.