Uute kopsudega patsient ja arstid räägivad elundisiirdamisest

Kopsusiirdaja Tanel Laisaar.

FOTO: Kristjan Teedema

Siiratud kopsudega Anneli Kannus, rindkerekirurg Tanel Laisaar ja hematoloog Ain Kaare on külalised homme õhtul Erinevate Tubade klubis, kus kõik huvilised saavad neid kuulata ja küsimusi küsida.

Elundidoonorlusest rohkem teadmine aitaks ühiskonnas lükata ümber levinud müüte ning panna inimesi sel teemal rääkima. Peamine põhjus, miks Eestis elundite loovutamisest keeldutakse, on vähene kursisolek. Seepärast alustas Eesti haigekassa ka teemaõhtute korraldamist viies Eesti linnas.

TÜ kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare.

FOTO: Kristjan Teedema

Üks neist leiabki aset teisipäeval, 21. jaanuaril kell 18–19.30 Erinevate Tubade klubis (Tartu, Kastani 42), mille külalisteks on uued kopsud saanud Anneli Kannus ning arstid Tanel Laisaar ja Ain Kaare.

Anneli Kannus

FOTO: Oliver Tomson

Anneli Kannus põeb harvikhaigust nimega lümfangioleiomüomatoos ehk LAM, mille puhul inimese kopsukude seni teadmata põhjusel laguneb. Elupäästev kopsusiirdamine tehti talle 2018. aastal.

Eestis on praegu ootel 66 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad kas uut neeru, maksa, kõhunääret, kopse või südant.

Ühel inimesel on võimalik päästa kaheksat inimest.

See tähendab, et ajusurmas doonor aitab mitut abivajajat: kuni kuus inimest saavad uue elundi (neerud, maks, kopsud, süda ja pankreas), kaks inimest uue silmasarvkesta. Lisaks võivad veresoontest, nahast ja luukoest abi saada veel paljud patsiendid.

«Tegelikult ei tea keegi kunagi ette, millal me ise või meie lähedased vajavad elupäästvat siirdamist,» lisas Virge Pall, kes on Tartu ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor.

Selleks et loovutada abivajajatele siirdamiseks elundeid ja kudesid pärast oma surma, on kolm võimalust.

Esiteks saab esitada e-tahteavalduse. Elektroonse avalduse vormistamiseks tuleb siseneda patsiendiportaali www.digilugu.ee, valida menüüst tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga.

Teiseks võib kanda kaasas paberil doonorikaarti. Selle saab ise välja printida veebilehelt www.elundidoonorlus.ee või küsida Tartu ülikooli kliinikumist doonorikaardi blanketti. Kaarti registreerima ei pea, kuid selle olemasolust võiks teavitada oma lähedasi.

Viimane võimalus ongi oma soovist teavitada just lähedasi. Lähedastele on traagiline olukord natukene lihtsam, kui nad sel raskel momendil teavad, mida lahkunu ise sooviks.

Tagasi üles