Kunstimuuseum kavandab Raadile skulptuuriparki

Tartu kunstimuuseumi direktori kohusetäitja Joanna Hoffmann ja TajuRuumi maastikuarhitekt Andres Viitkar pargiosas, kuhu peaks seatama Anton Starkopfi «Väsinu».

FOTO: Sille Annuk

Kui kõik läheb ladusalt, võib Tartu kunstimuuseum veel sel aastal Eesti Rahva Muuseumile (ERM) kuuluvasse Raadi mõisaparki üles seada 16 graniitskulptuuri. «Teosed, eskiis ning osaliste ehk meie ja ERMi tahe skulptuuriparki rajada on olemas,» kinnitas kunstimuuseumi direktori kohusetäitja Joanna Hoffmann.

Mõte skulptuuripark just Raadile rajada johtub suuresti sellest, et kahe aasta eest koliti kunstimuuseumi kogud Vallikraavi tänavalt ajutistele üüripindadele, mis asuvad Raadil ERMi hoidlates. Seega oleks mõisapark skulptuuride eksponeerimiseks väga sobiv paik, sest nagu ka Hoffmann rõhutas: muuseumi eesmärk on oma kogusid rahvale näidata. Muuseas, viisteist Tartu kunstimuuseumi kogudesse kuuluvat graniitskulptuuri kaunistavad Tartu ülikooli botaanikaaia parki.

16 skulptuuri

Plaan näeb ette, et üles pannakse kuusteist graniitskulptuuri, mis ongi mõeldud just väljas eksponeerimiseks. Kümme tööd pärineb meie skulptuuriklassikult Anton Starkopfilt, kolme teosega on esindatud Ernst Kirs, ühega Aulin Rimm ja Rein Rannast ning üks teos on tundmatu autori tehtud. Skulptuurid pärinevad peamiselt 1950. ja 1960. aastast, varaseim töö on Starkopfi «Istuv naine» aastast 1938.

Skulptuuripargi eskiisi koostanud OÜ​ TajuRuum maastikuarhitekt Andres Viitkar selgitas, et skulptuurid paigutatakse mõisapargi ümber kulgeva jalgtee äärde teemapõhiselt justkui galerii. ERMi uue hoone poolses pargiosas on õrnemale soole pühendatud «Naiste org», seejärel tulevad Narva maantee poolse peavärava juures kultuuritegelaste büstid, Starkopfi «Väsinu» ja «Istuv karu», kolm töömeest ning Starkopfi «Romeo ja Julia».

Muuseumi eesmärk on oma kogusid rahvale näidata, rõhutas Joanna Hoffmann.

Viitkari sõnul toetab mõisapark kunsti eksponeerimist väga hästi. Ta usub, et skulptuurid aitaksid parki senisest enam väärtustada – seda eriti kontekstis, et olid ju ka Raadi mõisa viimased aadlikest omanikud von Liphartid suured kunstikogujad – ning ühtlasi tooksid parki rohkem rahvast.

Skulptuuriparki rajades oleks tarvis ehitada juurde jupike jalgteed, samuti vajaksid kultuuritegelaste büstid ilmastikukindlaid postamente. Täiustamist vajaks ka pargi valgustus ja ilmselt oleks tarvis juurde turvakaameraid. Skulptuuripargi projekteerimine läheb maksma umbes 20 000 eurot ning osa kulutusi on selleks juba tehtud.

Elu mõisasüdamesse

Projekteerimisele lisanduvad ehituskulud, mille suurusjärk pole praegu veel selge. Keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti kooskõlastuste kõrval sõltubki just rahastuse leidmisest skulptuuripargi valmimise täpne aeg. «Oluline on see, et kunstiteosed on olemas, need on korras ja nende peale enam kulutama ei pea,» rõhutas Hoffmann.

ERMi direktor Alar Karis kiitis kunstimuuseumi algatust ning ta toonitas, et skulptuuripark oleks järjekordne põhjus, et Raadi ehk linna parki ja mõisasse jalutama tulla ning mõisasüdamesse elu tagasi tuua.

«Loodan, et kahe muuseumi projekt saab toetuse linnalt, riigilt või miks mitte eratoetajatelt ning saaksime selle külastajatele avada juba sellel aastal,» lisas Karis.

Kas ERMi püsinäitusele tasuta?

ERMi direktor Alar Karis on välja käinud mõtte, et ERMi püsinäitus võiks olla rahvale tasuta. Kui reaalne see plaan ikkagi on?

Karis ütles, et on tutvustanud ideed kultuuriministeeriumis, ning see on leidnud esialgse positiivse tagasiside.

«Arusaadavalt on see riigieelarve läbirääkimise küsimus, sest saamata jääv piletitulu on esialgsete arvestuste järgi ligi 300 000 eurot. Et kultuuriministeerium on algatanud ERMi avalik-õigusliku staatuse analüüsi ja seaduseelnõu idee, siis võiks see olla tulevikus ERMi ja ministeeriumi tulemuslepingu osa,» selgitas Karis.

Ta lisas, et muuseum teeb ka ise jõupingutusi, et nende teise püsinäituse, soome-ugri näituse, kunstinäituste ja teiste vahetuvate näituste külastatavus ja piletitulu oleks suurem.

«Eesti kultuuriloo püsinäituse tasuta külastamise võimalus saaks kindlasti kõlapinda ka väliskülastajate hulgas,» usub Karis.

Tagasi üles